Ehkki kalendrisuveni veel kuujagu päevi, kiirustas loodus tänavu kevadet aegsasti suvenägu seadma. Küllap näitab ilmataat, et täisverd talve ja üleplaanilise lume “maaletoomise” kõrval on ta võimeline ka teist sorti üllatusteks.
Üleöö ehk napi nädala jooksul on rohi tõusnud põlvini, sirelid õitsevad toomingatega võidu ja nii lahkel käel ei jagatud meile soojakraade vist küll mullusel kesksuvelgi.
Veekogude kaldad on kilkavaid lapsi täis ja täiskasvanudki tõdevad, et vesi on supluseks täiesti vastuvõetavas kraadis. Kortermajade elanikele mõeldud aiamaatükkidel, mis vahepeal suures poekaubavaimustuses tükati sööti jäid ja võssagi kasvasid, askeldab lisaks potipõllundusele igitruuks jäänutele ka noorevõitu „uusmaasaajaid”. Suure maailma viljad on ära maitstud ja omal peenral kasvav parimaks tunnistatud.
Põhjamaa inimese elukogemus ei luba meil muidugi loota, et kliima nüüd mihklipäevani selliseks jääbki. Hall taevas ja vilu tuul külastavad meid sünoptikute sõnul taas õige pea, kuid rõõmu tõi soe ja lõhnav kevadekink siiski.
Homme on aga suvistepühad. Kiriku- ja rahvakalendri liikuvat püha, mille nimigi suve lähedusele vihjab, peame seitsmendal pühapäeval pärast lihavõtteid. Suvisteks on teatavasti kombeks noored kased tuppa tuua. Mõnel kevadel on need puukesed pühiks vaevalt hiirekõrvul olnud, seekord võib aga kaseokstest juba julgesti saunavihtagi siduda. Vihategu ongi täna asjakohane ettevõtmine, sest vanarahvas käis suvistelaupäeval kindlasti saunas.
Hüva leili ja häid pühi!
22. mai 2010