Möödunud reedel avati Põltsamaa lossihoovi galeriis pART kunstnike ühenduse Koolkond näitus „Objektiivne monumentalism“. Seekord tuleb kunst näitusekülastajale juba õues vastu: kaks Toomas Kuusingu PVC-kilele trükitud graafilist taiest ripuvad nimelt galerii koduks oleva hoone fassaadil.
Koolkond tegutseb Pärnus. Sellesse koondunud kunstnikud peavad ühistegevust viljakamaks omavahelisest konkureerimisest ning soovivad viia kunsti ka nendeni, kes kunstiga varem eriti kokku puutunud pole.
„Selleks korraldame rändnäitusi igasugustes imelikes ja vähem imelikes kohtades,“ ütles näituse „Objektiivne monumentalism“ kuraator Mari Kartau, keda kunstihuvilised tunnevad rohkem kunstnikunime Siram või varasema perekonnanime Sobolev järgi. Küsimusele, kas galerii pART on tema meelest imelik või vähem imelik koht, vastas Mari Kartau:
„See on väga inspireeriv ruum. Klassikalises laadis ja miniatuursetes mõõtmetes taieseid loova kunstniku jaoks on see galerii võib-olla šokeeriv, aga meie stiiliga sobib see ülihästi. Eriti hea on, et saame siin eksponeerida ka oma skulptuure ja installatsioone, mis teistesse näituseruumidesse tavaliselt ära ei taha mahtuda. Siinsel näitusel ongi põhirõhk neil žanritel.“
Kahe Sandra Jõgeva skulptuuriga puutusid näituse avamisele tulnud kokku üsna iseäralikul viisil: nende pealt serveeriti suupisteid. Valge naisekeha ja must naise torsot kujutav taies kandsidki nime „Serveerimisnaine 1“ ja „Serveerimisnaine 2“. Paljalt naisekehalt toidupalade võtmine tekitas paljudes kindlasti iseäralikke tundeid. Mõtted ja emotsioonid lükkasid liikuma teisedki ruumilised taiesed. Mõnega sai naljagi, nagu näiteks Sirami loosiratast meenutava valedetektoriga, mille katsetamise käigus selgus, et üks Põltsamaa kunstiseltsi lugupeetud liige ei ela kaugeltki seal, kus ta arvab end elavat, vaid on tegelikult pärit hoopis Marsilt.
„Võib-olla järgib minu valedetektor lihtsalt püüdlikult andmekaitseseadust ja aitab kaasa inimese elukoha salastamisele,“ pakkus taiese autor juhtumi kohta välja vaimuka seletuse.
Näitusel, kus on nii kahe- kui ka kolmemõõtmelisi taieseid, kipuvad kolmemõõtmelised kahemõõtmeliste üle domineerima. Nii on mingil määral juhtunud ka pARTis, ent tänu suurtele mõõtmetele, erksale värvigammale ning jõulistele sõnumitele „tasapinnalised“ end siiski päriselt seljatada ei lase.
Ühtekokku saab näitusel tutvuda tosina kunstniku loominguga. Lisaks juba nimetatud Sandra Jõgevale, Siramile ja Toomas Kuusingule astuvad pARTis üles Mila Balti, Billeneeve, Andrus Joonas, Kaarel Kütas, Pusa, Alar Raudoja, Meeland Sepp, Taave Tuutma ja Jasper Zoova. Koolkonna näitus ei võta minu meelest ei kunsti ega elu ülearu tõsiselt, aga kõike valimatult naljaks keerata ka ei ürita.
Kuraatori sõnul kujutavad Koolkonna kunstnikud oma loomingus suhteid, mis on inimühiskonnaga alati kaasas käinud ja käivad ka edaspidi, võttes erinevaid vorme vastavalt parasjagu toimivale ajaloolisele, poliitilisele, sotsiaalsele ja klimaatilisele kontekstile. Mõned kunstnikud eelistavad nende pingeliste suhete väljendamiseks kasutada n-ö juhtumiuuringuid, teised eelistavad mõistukõnelisi allegooriaid, kolmandad abstraktsemaid sümboleid.
Nii et kes roiutavale suvekuumusele vaatamata viitsib mõtiskleda inimese ja inimese ning inimese ja ühiskonna suhete üle, võtku ette käik pARTi. Näitus „Objektiivne monumentalism“ jääb seal avatuks 3. septembrini. pARTi haldaja Põltsamaa kunstiselts ja Koolkond hauvad tegelikult aga juba järgmisi koostööprojekte: Mari Kartau arvates sobiks Põltsamaa lossihoov ideaalselt mingi tegevuskunstisündmuse tarvis.
i
RIINA MÄGI
