Diabeet ehk suhkrutõbi on krooniline ainevahetushaigus. Selle haiguse puhul ei tooda kõhunääre insuliini piisavalt või üldse mitte, või on insuliini mõju organismis puudulik.
- 2000. aasta 18. mail loodud Jõgevamaa Diabeetikute Selts peab oluliseks jagada oma liikmetele ja teistelegi vajajatele mitmekülgset haigusega kaasnevat infot ja pakub võimalusi kogukondlikuks ja seltskondlikuks tegevuseks, et tõvega paremini toime tulla, sellest tugevam olla. Ülemaailmse diabeedipäeva eel kogunesid Jõgevamaa Diabeetikute Seltsi esimehe Aavo Aru algatusel Jõgeva haigla saali vestlusringi ühenduse aktiivsed liikmed Laine Luud, Linda Meister, Eve Pint, Vello Kuld ja Ivan Frank. Nendega liitusid endokrinoloog Hille Kruse ja diabeediõde Maie Kuusik.
Jõgeva haigla endokrinoloog Hille Kruse toonitas vestlusringi algul, et diabeedi ravi tulemused ja haigusega toimetulek olenevad väga palju meedikute koostööst patsientide ja nende lähedastega, samuti teadlikkusest. „Mõned patsiendid kardavad siis arsti vastuvõtule tulla, kui nende tervisenäitajad kõige paremad pole. Sel juhul on konsulteerimine aga väga vajalik, sest mured on tarvis ära rääkida. Üsna keeruline on aidata ka patsienti, kes vastuvõtule tulles teatab, et teda saatis perearst, sest ta põeb diabeeti, kuid oma haigusest ta midagi rohkem ei tea. Väga tähtis on terviseandmed kaasa võtta, sest kohvipaksult on väga raske haigusele hinnangut anda.“
Diabeetikute arv kasvab
„Diabeetikute arv suureneb pidevalt. Aastatel 2015–2017 lisandus 10 miljonit diabeedihaiget. See tõus on lausa katastroofiline. Põhjuseks on muutused elustiilis, keskkonnas, füüsilise koormuse vähenemises. Kokku on praegu maailmas 485 miljonit diabeedihaiget, kellest enamik elab madala või keskmise elatustasemega riikides. Ka Eestis on mitmeid patsiente, kellel pole võimalik majanduslikel põhjustel kallima hinnaga diabeediravimeid osta. Sageli vajab ju diabeetik ravimeid teistegi haiguste vastu, tavaliselt kaheksat kuni kümmet rohtu,” rääkis doktor Kruse.
Mis muudab diabeedi eluohtlikuks? „Enamikul diabeedihaigetel põhjustavad surma kardiovaskulaarsed haigused, st südame ja veresoonkonna haigused. Ateroskleroos areneb diabeetikutel tunduvalt kiiremini ning kiiremini tekivad ka komplikatsioonid.“
Rohkem tähelepanu riskigruppidele
„Diabeedihaiged peaksid ka ise olema sedavõrd teadlikud ja targad, et märkaksid enda ümber riskigrupi haigeid, keda võiks diabeet tulevikus ohustada, ja soovitaksid neil õigel ajal arsti juurde pöörduda. Näiteks, kui teie tuttav on ülekaaluline, tarvitab kolesterooliravimeid, tasub soovitada tal kontrollida oma veresuhkru näitajaid. Diabeedi riskifaktoriks on ka kõrge vererõhk,“ lisas arst.
Ühe diabeedi riskifaktorina nimetas endokrinoloog pärilikkust. Tema sõnul on see haigus suuresti seotud geneetilise eelsoodumusega. „Kui diabeedihaigel laps sünnib, on tal juba vastav geneetiline info olemas. Kui selline inimene sööb magusat, siis on tal üsna varsti diabeet käes. Geneetilise poole muutmiseks pole praegu võimalusi,” lausus Kruse ja lisas veel: „Kui varem tegid diabeedihaiged sageli aborti, siis nüüd on nad rohkem sünnitama hakanud. Laps on rõõm perele ja kogu ühiskonnale, diabeetikust ema tervis vajab aga pidevat kontrolli.”
Hille Kruse märkis, et väga oluliseks näitajaks seoses diabeediga on glükoliseeritud (kõrge) hemoglobiin, mis näitab veresuhkru taset. „Arstile on märguandeks, et kui see tase on üle 7, siis tuleb midagi ette võtta. Tähtis on, mida patsient sööb, kuidas ta liigub, milliseid ravimeid ta kasutab ja kuidas selles suhtes arsti korraldusi täidab. Paraku leidub ka inimesi, kes küll ostavad ravimid välja, kuid neid ei tarvita. On neidki, kes kardavad rohkem ravimite kõrvatoimeid kui oma haigust ja sellega kaasnevaid tüsistusi.
Hüpoglükeemia ja autoimmuunne diabeet
Doktor Kruse sõnul on eluohtlikuks seisundiks hüpoglükeemia, mis tekib siis, kui veresuhkur liialt langeb. „Selle seisundiga kaasneb sageli insult, infarkt või eluohtlik südamerütmi häire. Hüpoglükeemiasse langeda on oht ka siis, kui pärast insuliini süstimist hakata tegema rasket füüsilist tööd. Samuti soovitas ta sel puhul ettevaatlik olla neerupuudulikkusega patsientidel.
Hüpoglükeemia on suuresti ka individuaalne ja võib igal patsiendil kulgeda erinevalt.
Vestlusringis osalenud palusid Hille Krusel rääkida ka autoimmuunsest täiskasvanute diabeedist. „See diabeet, mida on kirjeldatud alles 1970. aastail algab täiskasvanueas. Esimesel poolel aastal on veresuhkru tase hästi kõrge. Tablettravi patsiente ei aita ning poole aasta möödudes vajavad nad juba insuliini. Autoimmuunset diabeeti põdevad patsiendid pole üldjuhul tüsedad. Sel puhul toodab organism aineid, mis ründavad organeid, olgu selleks siis süda, neerud või nahk.
Samuti rääkis arst glükoositaseme jälgimise aparaatidest, mille ostmist haigekassa ei kompenseeri.
Kruse sõnul tekivad diabeedihaigetel sageli silmakahjustused, sel juhul oleks mõistlik minna silmaarsti juurde. Kuulmislanguse puhul tuleks tellida endale kuuldeaparaat.
Hille Kruse rääkis oma suhtlemisviisist patsientidega. „Haigele on tarvis öelda tõtt. Mõnede arvates olen ma liiga karm. Eks püüan ka patsienti veenda, nii et ta usuks, et arsti soovituste järgimine on tema enda heaoluks vajalik.“
Jõgeva haiglas töötab ka diabeediõde Maie Kuusik, kelle ülesandeks on selle diagnoosiga haigeid ravida ja nõustada. Kolmel päeval nädalas töötab diabeediõde koos endokrinoloogiga, neljandal päeval on tal eraldi vastuvõtt. Ka diabeediõe poole pöördumiseks on tarvis perearsti saatekirja.
Maie Kuusik tuletab diabeedihaigetele järjepidevalt ja veenvalt meelde raviskeemi ja tervisetõdesid, mis infotulvas tihti ununema kipuvad.
Diabeetikud ja selle haiguse riskigruppi kuulujad peavad järgima täpseid toitumisnõuandeid, üldine soovitus Hille Kruselt kõlas aga nii: „Sööge normaalselt ja ennekõike eestimaist toitu!”
Jõgevamaa Diabeetikute Seltsis on praegu 106 liiget. Eestvedaja Aavo Aru rääkis, et ühenduse liikmed osalesid tänavu diabeedikonverentsil augustis Võrus. Lõuna-Eesti reisi ajal külastati ka Suure Munamäe vaatetorni ja vaadati Eesti Ema monumenti. „Kohtusime ka teiste diabeediseltside esindajatega Põlvast ja Lääne-Virumaalt. 8. novembril toimub järjekordne teabepäev, kus külaliseks toitumisnõustaja Raivo Vokk. Ülemaailmsel diabeedipäeval, 14. novembril minnakse aga Eesti Diabeediliidu korraldatud konverentsile Tallinna Lillepaviljoni.
„Meie selts annab ka võimaluse tunda, et sinu kõrval on inimene samasuguste tervisemuredega ja sooviga nendest jagu saada,“ ütles ühenduse liige Laine Luud.
Jõgevamaa Diabeetikute Seltsi motoks on:
Selts on toetaja ja sõber sinu kõrval,
koos tunneme end tugevatena.
JAAN LUKAS
