Statistikaameti täpsustatud arvestuste järgi kasvas Eesti majandus teises kvartalis aastases võrdluses kaks protsenti (kvartali võrdluses 0,7 protsenti sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud numbrite põhjal). Parandus võrreldes kiirhinnanguga oli marginaalne, kuid seda numbrit ei maksa kindlasti veel lõplikuna võtta.
Kõige enam panustas teises kvartalis majanduskasvu hulgi- ja jaekaubandus ning kutse- ja tehnikaalane tegevus. Enam kui pool majanduskasvust tuli aga hoopis kiire käibemaksu laekumise toel kasvanud netotootemaksudest. Käibemaksu laekumise paranemise taga on tugev tarbimise kasv, möödunud aasta sügisest kehtima hakanud käibedeklaratsiooni täiendav lisa üle 1000-euroste ostu- ja müügiarvete kohta ning ka kütuse hulgimüügist käibemaksu parem laekumine.
Kui majanduskasvu panustasid teises kvartalis rohkem need tegevusalad, mis müüvad oma kaupu ja teenuseid koduturule, siis kasvu pidurdasid enim transport ja töötlev tööstus ehk tegevusalad, mille käekäik on seotud välisturgude ja -nõudlusega. Transpordisektori lisandväärtus on vähenenud juba pikka aega ning sel aastal on langus süvenenud. Peamiseks põhjuseks on nõudluse vähenemine Venemaal ning ka suurenenud konkurents Venemaa kaubasadamatega ehk asjaolu, et meie idanaaber on suunanud üha rohkem (mahu-)kaupadest läbi oma sadamate. Töötleva tööstuse lisandväärtuse languses mängib olulist rolli elektroonikatoodete väljaveo ja tootmismahu vähenemine. Samuti avaldab negatiivset mõju Venemaa nõudluse tugev vähenemine.
Sel aastal on ettevõtetel nii ekspordikäive kui ka -maht tasapisi allapoole liikunud. Kui möödunud aasta teisel poolel aitas elektroonikatoodete väljaveo kasv kompenseerida tugevat ekspordi langust Venemaa suunal, siis nüüd enam mitte. Positiivne on aga see, et mitmed eksportivad ettevõtted on Venemaa turu nõudluse vähenemise järel suurendanud oma väljavedu teistele turgudele.
Meie hinnangul jääb sel aastal ekspordi maht ligikaudu samale tasemele kui eelmisel aastal.
Korrigeeritud numbrite järgi on eratarbimine sel aastal märgatavalt kiiremini kasvanud. Nii teises kvartalis kui ka teisel poolaastal kokku kasvas see aastases võrdluses 5,4 protsenti.
Alkohoolsete jookide ja tubakatoodete ost ja tarbimine on Eestis vähenenud. Peamiselt on see tingitud välisturistide arvu ning nende tarbimise vähenemisega, kuid mõningast mõju avaldab tõenäoliselt ka aktsiiside tõstmine. Arvestades netopalga kiiret reaalkasvu sel aastal, on eratarbimise tugev kasv ootuspärane olnud. Kuigi järgmisel aastal jääb palga tugev nominaalkasv püsima, aeglustub tublisti selle reaalkasv. Samuti väheneb tasapisi nii tööhõive kui ka rahvaarv, mis võib hakata tarbimismahtu piirama. Samas tuleks arvestada, et Eesti majapidamistel on esialgsete arvestuste järgi üsna tublisti säästusid, mis aitavad vajadusel nende tarbimisharjumusi hoida.
Kuna tööjõudu napib ning see muutub aina kallimaks, siis on ettevõtetel mõistlik suurendada eelkõige oma investeeringuid masinatesse ja seadmetesse (mida nad teises kvartalis ka juba teinud on), mis asendavad inimtööjõudu ning muudavad samal ajal tootmise efektiivsemaks.
TÕNU MERTSINA, Swedbanki peaökonomist
