Betti Alverile pühendatud luulepäevadelt Tähetund viis peapreemia koju Kolga Keskkooli kooliteater Kohal-olijad. Üks laureaaditiitlitest ja parima meesnäitleja preemia jäeti seekord aga Jõgevale.
Tänavuse Tähetunni lavastused põhinesid teatavasti eesti pagulasluulel, mille varamust oli leitud nii mõndagi põnevat. Tõlgendusviisegi oli seinast seina ning žürii ehk Akadeemia liikmetele tuli taas kaasa tunda nende tänamatu töö pärast: neil lasus ju kohustus paremad välja valida.
Akadeemia 11 liiget jagunesid arutelul kolme või suisa nelja “parteisse”, kes peapreemia ja kolme laureaaditiitli saajate ringi lõpuks enam-vähem üheselt ära määratleda suutsid. Peapreemia pälvinud Kolga Kohal-olijate lavastuse kohta ütles raadioajakirjanik Mari Tarand, et selle idee oli geniaalne: keel viidi mänguasja, sõnamäng lastemängu tasandile. Ilmar Laabani luule, millel lavastus põhines, ongi ju enamasti üles ehitatud sõnamängule. Idee polnud Tarandi sõnul küll ehk kõige selgemalt välja toodud, ent see-eest oli noortele näitlejatele idee raames piisavalt improviseerimisruumi jäetud.
Kolm laureaaditiitlit läksid Jõgeva Gümnaasiumi kooliteatrile Liblikapüüdja, KutiMuti stuudiole ja Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumi trupile Naaber Varjus.
Poodiumilt alla
“Liblikapüüdja lavastuse “Vana aja muinaslood” juures meeldis see, et eesti pagulasluule oli n-ö poodiumilt alla, tavalise noore mõttemaailma tasandile toodud,” ütles Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste instituudi direktor Rain Mikser. “Kalju Lepiku ja Arno Vihalemma tekstidel põhinev lavastus oli vaimukas ja ootamatu ning meespeaosaline Mihkel Schasmin oskas selles esile tõusta ilma oma lavapartnereid “auti” mängimata.”
Olgu öeldud, et kandev roll oli Mihklil ka Liblikapüüdja teises lavastuses “Kerkokell”. Nii et parima meesnäitleja preemia oli Jõgeva Gümnaasiumi kümnenda klassi noormees igati ära teeninud.
“Parim oli minu meelest siiski KutiMuti stuudio,” tunnistas Rain Mikser, lisades, et selle mõtteavalduse taga võiks olla koguni kolm hüüumärki. KutiMuti lavastus põhines jälle Laabani tekstidel, mille nad olid suutnud uskumatul moel “kokku keevitada” kultusfilmist “Viimne reliikvia” tuntud stseenidega.
“Olles ise aastaid kooliteatri juhendajana Tähetunnil käinud, tean, et siin tuleb suuta kahe-kolmekümne trupi hulgast eristuda, meelde jääda — isegi juhul, kui oled kasutanud tekste, mis läbi mitme lavastuse korduvad. KutiMuti suutis seda suurepäraselt: nende lavastus oli viimse detailini viimistletud, pooltoonid ja teised plaanid olid ühtlaselt tugeva trupi poolt hästi välja mängitud,” ütles Mikser.
Plaan B
Enda vaataja mällu kinnistamisega sai suurepäraselt hakkama ka Viljandi Maagümnaasiumi kooliteater Rudiment, kelle lavastus “Plaan B” tõi ehedal ja ehmataval kujul välja tänapäeval välismaale siirduvate noorte mõttemaailma, kasutades selleks enamasti kirjandusportaalist Poogen leitud tekste. Ehkki laureaatide hulka Rudimenti ei arvatud (küll aga said nad eripreemia ohutunde teadvustamise eest), oli nende lavastusel Akadeemia ridades siiski poolehoidjaid.
“Ma ei saa olla küll nõus lavastuses kujunenud hoiakuga, et kui vähegi raske on, siis pageme aga Eestist ära, ent samas oli see asja- ja ajakohane hoiatus, et midagi ette võetaks, enne kui on liiga hilja, st enne, kui suurem osa eesti noortest on kodumaalt lahkunud,” ütles teatrikriitik Rait Avestik.
Kui Tähetunni alates ütles esimest korda Alveri-päevadel viibinud Avestik, et tema ootuste horisont on kõrge, siis teisel päeval võis ta tõdeda, et ootused olid enam-vähem täitunud. Ka umbes poole Tähetunni etenduste ajast saalis istunud luuletaja Indrek Hirv tõdes, et nii hästi luulet tundvaid ja tõlgendada oskavaid noori laval jälgides muutub tulevik lootusrikkamaks.
“Sain paar aastat tagasi Akadeemias kaasa lüües Tähetunnilt tugeva energialaksu ja see meelitas siia tagasi,” ütles Hirv.
Tänavuse Tähetunni lõpus leidis aset üks omapärane seik. Akadeemiale oli nimelt Rakvere Gümnaasiumi Teatriansambli etendusest meelde jäänud üks väike vapper viiuldaja, kellele nad otsustasid anda lootuse eripreemia. Kui trupi juhendaja käest väikese piiga nime küsima mindi, siis selgus, et tegemist on Elisabeth Tiffany Lepikuga. Kes selles faktis midagi tähelepanuväärset ei näe, vaadaku mõnest teatmeteosest järele, mis oli Betti Alveri kodanikunimi.
Tuleva-aastane Tähetund on pühendatud Betti Alveri 105. sünniaastapäevale.
Luulepäevade Tähetund 2010 paremad
PEAPREEMIA
Kolga Keskkooli trupi Kohal-olijad lavastus “Eskapoloogia” (juh Terje Varul)
LAUREAADID
Jõgeva Gümnaasiumi kooliteatri Liblikapüüdja lavastus “Vana aja muinaslood” (juh Lianne Saage-Vahur)
KutiMuti Stuudio lavastus “Sõnade sülemitesse, sülemite süsteemidesse kivikõue köhatades. Põgeneva vaba lapse Rroosi Selaviste salatee priiusele” (juh Tiiu Mägi)
Hugo Treffneri Gümnaasiumi trupi Naaber Varjus lavastus “Muinasjutt Tiigrimaast” (juh Liisa Tagel)
Auhinnatute täisnimekirja leiab Jõgeva Gümnaasiumi kodulehelt www.joggym.edu.ee
i
RIINA MÄGI
