Eesti eksport tegi jaanuaris läbi ühe viimaste aastate kiireima kasvu. Peamiselt mõjutas eksporti kütuste, puidu ja metalltoodete oluliselt suurenenud väljavedu. Ekspordi pikaajalist väljavaadet varjutab keskendumine suhteliselt madala lisandväärtusega kaupadele.
Statistikaameti teatel suurenes Eesti eksport tervikuna tänavu jaanuaris rekordilise 14 protsendi võrra. Viimati oli ekspordi kasv sellest kiirem neli aastat tagasi 2012. aasta jaanuaris. Küll tuleb tunnistada, et kõrges kasvunumbris ei peegeldu mitte niivõrd Eesti eksportivate ettevõtete ootamatu läbimurre maailmaturul, kui eelmise aasta jaanuari nõrk tase.
Eksport suurenes enamusel tegevusaladel
Võrreldes näiteks 2015. aasta jaanuariga, oli Eesti eksport tänavu vaid kahe protsendi võrra suurem. Eksportivate ettevõtete olukorda tuleb siiski pidada soodsaks, kuna suurenes pea kõigi oluliste kaubagruppide väljavedu.
Eesti ekspordinumbreid kahandas mullu ja kasvatas tänavu kõige enam mineraalsete toodete kaubagrupp, milles omakorda väljendub nafta hinna ulatuslik kõikumine viimastel aastatel. Käesoleva aasta jaanuaris suurenes mineraalsete toodete väljavedu pea 40 miljoni euro võrra. Suures osas tuli kasv transiitkaubana Eestit läbivate naftatoodete kerkinud hinnast võrreldes mulluse madalseisuga. Kui 2015. aasta jaanuaris kauples Brenti toornafta keskmiselt 48 dollari juures barrelist, siis 2016. aastal 30 ja 2017. aastal 54 dollari lähedal. Samas suurenes vähemalt rahalises väärtuses ka Eesti põlevkivitööstuse eksport.
Eestis toodetud kaupade ekspordi 14protsendilisse kasvu panustas enim kodumaine puidutööstus. Puit-toodete eksport suurenes rekordilise 21protsendi ehk pea 20 miljoni euro võrra. Kuigi oluliselt suurenes ka töödeldud puittoodete eksport, tuli enam kui neli miljonit eurot kasvust töötlemata puidu ja küttepuidu ekspordist, mis näitab, et Eesti puidutööstus ei suuda veel kogu kodumaist ressurssi piisavalt väärindada.
Puidutööstuse peamine sihtturg on jätkuvalt Põhjamaad, eriti Rootsi. Jaanuaris suurenes puitoodete eksport enim Taani. Kuigi konteinervedude hinnad on võrreldes möödunud aasta madalseisuga tõusnud, siis näib endiselt piisavalt soodne olevat puitu saata ka Hiinasse, kuhu seda selle aasta jaanuaris müüdi enam kui 4 mln euro väärtuses. Enam kui kolmandiku võrra suurenes eksport ka puidutööstusega tootmissisendi pärast konkureerivas paberitööstuses.
Ootamatult suur panus kodumaist päritolu kaupade ekspordi kasvu tuli mustmetallide väljaveost, mis suurenes 2016. aasta jaanuariga võrreldes koguni kuus korda. Tegemist näib olevat üksiktehinguga – eksport suurenes üle 12 mln euro võrra küllalt eksootilisse Türki. Küll näib olukord paranenud olevat ka metalltoodete tootmises.
Erinevate metalltoodete, peamiselt metallkonstruktsioonide, eksport suurenes jaanuaris 13 protsendi ehk pea kolme miljoni euro võrra. Varasemalt madalate investeeringute tõttu sihtturgudel raskusi kogenud haru käekäik hakkas paranema juba eelmise aasta lõpus, kui eksport uuesti tõusule pöördus. Eesti ekspordi kasvu toetas jaanuaris veel ka keemiatoodete, mööbli ja valmismajade ning toidukaupade suurenenud eksport.
Saksamaa tähtsus Eesti eksportijate jaoks suureneb
Vaadates Eesti eksporti riikide lõikes, suurenes siin toodetud kaupade müük jaanuaris enim Saksamaa suunal. Saksamaa tähtsuse tõus ekspordipartnerina on kestnud juba mõnda aega ning jätkub loodetavalt ka edaspidi. Mullu tõusis Saksamaale mineva kaubaveo osatähtsus koguekspordis 6,7 protsendini, mis teeb Eesti päritolu kaupade arvestuses Saksamaast tähtsuselt kolmanda sihtkoha.
Tänavu jaanuaris eksporditi Saksamaale Eestis toodetud kaupasid enam kui 50 mln euro väärtuses. Võrreldes sama ajaga mullu, suurenes eksport kolmandiku võrra. Eesti peamised ekspordiartiklid Saksamaale on kokkupandavad ehitised, pehme mööbel, meditsiinitehnika ja telekommunikatsiooniseadmed. Just viimaste suurenenud müügi arvelt tuli ka jaanuarikuine kasv. Saksamaa suunal tegutsevad aktiivselt ka Läti ja Leedu ettevõtted. Kui Eesti eksportis mullu Saksamaale veidi alla seitsme miljardi euro väärtuses kaupasid, suutes müüki aastaga kasvatada 15 protsendi võrra, siis Läti kaubaeksport Saksamaale küündis 7,5 miljardi euro ja aastane kasv 13 protsendini.
Heas kasvuhoos oli jaanuaris ka eksport Soome, mis re-eksporti kõrvale jättes, suurenes ligi 13 mln euro ehk 12 protsendi võrra. Esmapilgul ehk üllatavana võib tunduda 12protsendiline ekspordi vähenemine Rootsi. Langus on seotud ennekõike ühe ettevõtte tootmistegevuse ümberorganiseerimisega, mistõttu ei liigu siin töödeldud kaup enam kontserni koduriiki, vaid ettevõtte mujal maailmas asuvatesse üksustesse. Jättes kõrvale elektriseadmed, oleks Eestis toodetud kaupade eksport Rootsi suurenenud jaanuaris seitsme protsendi võrra.
Eesti eksportööride jaoks peaks 2017. aasta olema suhteliselt soodne äritegevuse laiendamiseks. Ekspordihinnad on kiirelt taastumas ja peamise sihtturu – euroala – majanduskasv kiirem kui varasemalt. Eesti ekspordi nõrkuseks on jätkuvalt keskendumine vähese lisandväärtusega kaupadele, mis on pealegi sõltuvuses sihtriikide investeerimisaktiivsusest. Otse tavatarbijale suunatud ja kõrge lisandväärtusega kaupade osas on Eestil ette näidata vähe edulugusid.
Turistide arvu stabiilne kasv on jätkunud
Edukalt läheb ka turismiteenuse eksportijatel. Eesti majutusasutustes peatunud välisturistide arv suurenes jaanuaris mullu sama aga võrreldes kaheksa protsendi võrra, jätkates möödunud aasta stabiilset kasvutrendi.
Enim, pea 4000 inimese võrra, suurenes Venemaalt pärit turistide arv. Ilmselt ei ole seejuures vähetähtis Vene rubla märkimisväärne tugevnemine euro suhtes – kui 2016. aasta jaanuaris maksis üks euro keskmiselt 83 rubla, siis käesoleva aasta jaanuaris vaid 63 rubla. Võib eeldada, et Vene turistide arv suureneb ka edaspidi, kooskõlas Venemaa majanduse kriisist taastumisega. Lisaks Vene turistidele, suurenes märkimisväärselt veel Läti turistide ööbimiste arv siinsetes majutusasutustes – ligi 1600 võrra. Pea 500 inimese võrra enam külastasid Eestit ka sakslased. Teistest riikidest pärit turistide arvu kasv jäi marginaalseks.
MIHKEL NESTOR, SEB majandusanalüütik
