Jõgevalt pärit luuletaja Betti Alver kirjutas 1975. aastal luuletuse “Kodune kirjandustund”. Nelikümmend aastat hiljem andsid Alveri sünnimajja rajatud muuseumis vaimuka ja hariva kirjandustunni Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli 27. lennu tudengid.
Lavakunstitudengid olid Betti Alveri muuseumi külalisteks möödunud reedel. Lavastus “BA & HT”, mille nad kaasa tõid, käsitleb Betti Alveri ja Heiti Talviku elu ja luulet. Lavastus valmis Alveri muuseumi soovil ning lavakõne ja näitlejameisterlikkuse õppejõu, professor Anu Lambi juhendamisel.
Lavastuse esimene osa kujutas endast hästi komponeeritud kogumit kahe luuletaja elu ja loomingut käsitlevatest tekstidest, mille vahele pikitud ka mõlema luulenäiteid. Selle osa üks värvikamaid kilde oli näiteks kirjanduskriitiku ja tõlkija Ants Orase meenutus Alveri ja Talviku n-ö minimalistlikust pulmapeost. Nende armastuse erilisusele ja traagilisele lõpule heitsid valgust neli Talviku kirja Alverile, millest kaks viimast olid teele läkitatud Siberi vangilaagrist.
Aimu saime ka sellest, millise nürimeelsusega tuli Betti Alveril pärast sõda tõlketööd tehes kokku puutuda: suvalisel kirjastustegelasel oli õigus tema geniaalse “Onegini”- tõlke riime arvustada ja soovitada töö ümber teha. Ilmar Sikemäe sellekohane kiri Betti Alverile oli inspireerinud tudengeid noppima Alveri loomingust ja eelpool mainitud Puškini “Jevgeni Onegini” tõlkest välja paremaid riiminäiteid ning neid nonstop-vormis ette kandma. Vaimukas eksperiment pani lavastuse esimesele osale uhke punkti. Teises osas esitasid tulevased lavajõud juba puhast Betti Alveri luuleloomingut. Ning tegid seda väga hästi. Muuseumi rahvast täis saal kuulas neid kas hiirvaikselt või naeru lagistades: Alver on ju tükati vägagi vaimukas.
Kirsid tordil
Betti Alveri muuseumi juhataja Toomas Muru ütles, et koostööprojekt lavakunstikooliga sai käivitatud selleks, et uurida, kuidas tänapäeva noored Betti Alveri luulega suhestuvad. Ka lavakunstikool oli asjast huvitatud: tudengid said endale ju väga huvitava ja sisuka õppeülesande.
“Esitatavad tekstid valisid tudengid enamasti ise, minu ülesandeks jäi ühtlustamine,” ütles Anu Lamp. “Tudengitele oli töö lavastuse kallal väga hariv ja kasulik. Nad astuvad ju peatselt eesti kultuurimaastikule ja peavad seda siis ka tundma.”
Anu Lamp kinnitas, et tulevastele lavajõududele “istus” Alveri luule väga ja nad tegid lavastuse kallal tööd suure isuga. 15. detsembril esitavad nad seda lavakunstikoolis.
Tudengite kirjandusloolist lavastust tuldi vaatama isegi Tartust. Sealt sõitsid kohale näiteks kirjandusuurijad Kristi Metste ja Enn Lillemets, kelle koostatud raamatu “Betti Alver. Usutlused. Kirjad. Päevikukatked. Mälestused” üliõpilased lavastust ette valmistades hoolikalt läbi töötasid. Mõlemale meeldis lavastus väga.
“Küll oleks tore, kui selle saaks ka Tartusse viia,” ütles Kristi Metste. Teda üllatasid tudengite küps mõtlemine ja suurepärane diktsioon. Kiidusõnu ütles ta ka Jõgeva publiku aadressil. Enn Lillemets lisas, et paar etenduse ajal muuseumist mööda sõitnud rongi olid nagu kirsid tordil: raudteemotiiv oli raudtee ääres kasvanud Betti Alveri luules ju üsna oluline.
Betti vaim lehvis
Lillemetsa sõnul kõlasid Betti Alveri tekstid tükati ootamatult tänapäevaselt. Näiteks poeemis “Pirnipuu” on professor Markus Rõigasel käsil uurimus “Defektid eestlase struktuuris”.
“Praegu võib umbes pooled Sirbis ilmuvad lood selle teema alla liigitada,” naeris Lillemets. Alveri riimide eraldi väljatoomine oli tema, aga ka Kristi Metste meelest suisa geniaalne.
Küsimusele, kas Betti Alveri muuseumi tegutsemisaastate jooksul üldse on kunagi Alveri vaim selles majas nii võimsalt lehvinud kui lavakunstitudengite etenduse ajal, vastas Toomas Muru mõtlikult: “Ega vist.”
Betti Alveri muuseumi koostööprojekti lavakunstikooliga toetas Eesti Kultuurkapital. Lavastus “BA & HT” salvestati ka videosse. Kui tuleval aastal valmib muuseumi uuenenud püsiekspositsioon, siis saavad huvilised seda salvestist ka vaadata.
RIINA MÄGI
