Möödunud reedel tunnustas Jõgeva maavalitsus Betti Alveri muuseumis noorsootöösse panustanud inimesi. Silmapaistvaid noorsootöötajaid märgati nii noortekeskuses, koolis kui huvitegevuses. Kiidusõnu jagus nii Jõgevamaa aasta noorele, noorsootöö sõpradele, kui ka tähelepanuväärsetele tegudele noorsootöös.
Kolme tänavust aasta noorsootöötajat seob pühendumus noortele ja tööle. Aasta noorsootöötaja noortekeskuses on Gerli Neeme, kes on ametis Tabivere noortekeskuses. Tabivere vallavanem Tarmo Raudsepp tõi välja, et järjest enam noori osaleb noortekeskuse sündmustel. Gerli kaasab noori ja tegeleb aktiivselt nendega. Vallavanema kinnitusel on Gerli üks silmapaistvamaid töötajaid vallas ning leiab noortega kiirelt kontakti.
Aasta noorsootöötaja koolis on Vaimastvere põhikooli huvijuht ja õpetaja Eveli Leego. “Kui Eveli meie kooli tööle tuli, läks elu palju huvitavamaks. Ta teeb kooli heaks väga palju, ta ise ei suuda seda uskuda, aga mina suudan,” selgitas oma õpetaja konkursile esitanud Cerle Siim. Tüdruk on Eveli väike abiline. Ta tunneb kohe ära, kui õpetaja on väsinud või rõõmus. “Kui saan aru, mis tuju õpetaja hetkel on, saan talle nõu anda, mis edasi teha,” märkis tüdruk ning rääkis, et õpetaja võtab alati tema abi vastu. “Ta ei jõua kõike üksi teha, ma panen talle toetava õla alla,” sõnas Cerle.
Aasta noorsootöötaja huvitegevuses on tantsugrupi Complete Crew eestvedaja ja treener Marek Tamm. Marek tegeleb väga palju nende noortega, kellel on probleeme koolis, käitumisega või tõrjutusega. “Ta on noortele väga suureks eeskujuks oma töökuse, suunamise, sportimise ja õpetlikkusega,” rääkis Põltsamaa kultuurikeskuse juhataja Janne Karu. Missioonitundega Marek on veendunud, et talendid tulevad ka väikestest kohtadest ja ta tahab neile treenimiseks võimalused anda. Alati ei peagi oma huvidega tegelemiseks Tallinnase või Tartusse minema.
Rõhk ennetustööl
Aasta teoga noorsootöös said hakkama noorsoopolitseinikud Kersti Raiküla ja Stefani Korman ning piirkonnavanem Jana Õim. Nad panustavad noortelaagrite korraldamisse ning tutvustavad noortele politsei-ja kohtumaja. “Kersti, Jana ja Stefani mängivad Jõgevamaa noorsootöö arengus olulist rolli. Tänu neile on Jõgeva piirkonnas paranenud võrgustikutöö,” selgitas Jõgeva linna noortekeskuse noortejuht Marju Saviauk.Ta tõi välja, et ennetustöö tähtis osa on koostöös politseiga korraldatud grafitilaagrid. Mullu maalisid noored grafitilaagris Jõgeva alevikus vana tuletõrjedepoo seina ning käisid kalal. Tänavu viisid noorsoopolitseinikud Kersti Raiküla ja Stefani Kroman ning piirkonnavanem Jana Õim laagrilised Jõgeva politsei- ja kohtumajja. Noored nägid, kus asuvad arestikambrid ning said teada, kuidas inimesed sinna sattuvad. “See ongi osa ennetustööst, et noor saab kambrisse vaadata ja tunda, kuidas ruum lõhnab, kui seal on olnud alkoholi tarbinud inimene,” rääkis noorsoopolitseinik Kersti Raiküla.
Lisaks ringkäigule nägid noored seriaalidest tuttavat CSI kriminalistide kohvrit, millega kuriteopaika uuritakse. Noored said tuvastada oma sõrmejälgi, kasutades selleks magnetpuru ning viksilaadset pastat. Laagrilised said teada, kuidas kaitseb kuulivest politseinikku, kuidas töötavad käerauad ning teleskoopnui.
Ohutus ees, turvalisus järgi
Aasta noorsootöö sõber on päästeameti lõuna päästekeskuse ennetustöö büroo juhtivspetsialist Tõnu Vare, kes on Jõgevamaal üle kahekümne aasta vedanud projekti Kaitse end ja aita teist (KEAT). 6.-8. klassi kooliõpilastele mõeldud laagrites arendatakse tervist toetavat mõtteviisi, antakse edasi oskusi ohte ette näha ning ära hoida vigastusi ning traumasid. Jõgevamaa koolinoored tulevad laagrisse võistkondadega, et omavahel ohutusteemadel mõõtu võtta ning ohutusalaseid teadmisi testida. Enne laagrit toimuvad õppeaasta jooksul koolitused, kus erinevate valdkondade spetsialistid päästeametist ja politseist räägivad noortele esmaabi andmisest, liiklusohutusest, meelemürkide kahjulikkusest ning käitumisest tulekahjul ja õnnetustel. Laagris on põhiline eluliste tarkuste õppimine ja kogemuste saamine. Laagri ettevalmistamine võtab aega pea aasta, koos on erinevad noored ning vastutus on suur.
Teod räägivad ise
Jõgevamaa aasta noor Kaisa Saluste on pälvinud nii kaaslaste kui õpetajate imetluse. Kui Kaisa mullu Jõgevamaa gümnaasiumis õpinguid alustas, tundis ta mõnda üksikut kaasõpilast. Kuid juba kooli teisel nädalal rõõmustas ta kaasõpilasi sünnipäeva hommikul koogi ja lauluga.
“Kaisa on oma klassi hing ja süda, veab oma klassi alati välja. Vähe sellest, et terve klass vaatab Kaisat alt üles, on tema imetlejaid kogu koolis ja ka väljaspool kooli,” rääkis Jõgevamaa gümnaasiumi projekti- ja noorsootööjuht Nele Graverson ning lisas, et Kaisa on aktiivne ja hakkaja noor, kelle eestvedamisel asjad lihtsalt juhtuvad. Kaisa on panustanud mitmetesse suurtesse sündmustesse nagu koolijõuluball ja salongiõhtud. Ta on Jõgevamaa osaluskohviku vedur ja mootor, Jõgevamaa osaluskogu esimees ning Jõgevamaa gümnaasiumi õpilasesinduse presidendi parem käsi.
Jõgevamaa noorsootöö nominendid 2016
Noorsootöötaja koolis
Lustivere põhikooli huvijuht Olga Paas. Ta laseb õpilastel võimalikult palju ise otsustada ning tegutseda. Hiljem arutatakse ühiselt, kuidas sündmuse korraldamine läks. Nii õpivad noored oma kogemustest.
Noorsootöötaja huvikoolis
Maadlustreener Aimur Säärits. Tal on eriline oskus kuulata iga noort ja last ning nende jaoks olemas olla. Tema õpilased on toonud nii riiklikelt kui ka rahvusvahelistelt võistlustelt hulgaliselt medaleid.
Jõgeva muusikakooli klarnetiõpetaja Birgit Matson.Ta on aktiivne õpetaja, kes oma tegevusega aitab kaasa noorte puhkpilliõpilaste arengule. Birgit on aktiivne interpreet ja puhkpillimuusika propageerija.
Aasta tegu
Jõgeva valla noorte töösuvi. Sel suvel said paarkümmend 13-17aastast Jõgeva valla noort malevas esmase töökogemuse.
Aasta noorsootöö sõber
Kebeli talu OÜ. Kahe aasta jooksul on Kebeli talu olnud noortele hea partner. Perenaine Ruth ja peremees Tõnu on koos noorsootöötajatega läbi viinud nii laagreid, seiklusmänge kui kanuumatku.
MARGE TASUR
