Kui võrrelda Jõgeva ja Tallinna laste sportimisvõimalusi, siis on selge, et pealinnas on tingimused paremad. Aga pole ka mingi saladus, et võimalused iseenesest ei tee midagi. Kui pole motivatsiooni ega tahtmist harjutada ja teha rasket tööd, ei tule ka tulemusi, olgu võimalused kuitahes suurepärased.
Treeneritel väljaspool suuremaid keskusi puudusid sageli sotsiaalsed garantiid. Nüüd saavad tagatised esmalt just tugevamad treenerid. Arved Külanurm ja Väino Treiman on nimed, kes ei vaja pikemalt tutvustamist. Nende töö tulemused on tuntud mitte ainult üle Jõgevamaa ja Eesti, vaid ka Euroopas. Treimani sõnul pole tähtis ainult raha, vaid peab olema ka tahe ja eesmärk, mille nimel tööd teha. Aga ainult üllast eesmärgist jääb väheks, kui puuduvad igasugused tingimused. Siis kaob olmemurede rägastikku lõpuks ära ka jõud ja tahtmine.
Kõike ei pea aga tegema sugugi väljapaistvate tulemuste pärast. Esmatähtis on tuua võimalikult palju noori tänavalt spordiradadele ja pakkuda neile sportimisvõimalusega rõõmu liikumisest ja heast tervisest.
Eesti on väga väike riik. Ükskõik, kui palju me sporti raha panustaksime, tuleb tõeliste tippude esilekerkimist jätkuvalt imeks pidada. Samas peaksime hoolitsema selle eest, et ükski sportlik anne kaduma ei läheks. Seda eelkõige noorte inimeste hulgas.
26. juuni 2010
