Vanasti pidid talunaistel mihklipäevaks kõik õuetööd tehtud saama — selleks, et tubaste kallale asuda. Jõgeva kultuurikeskuse galeriis oleva Jõgeva Kunstikooli Avatud Stuudio näituse “Tubased tööd” pildid ongi valminud enamasti ajavahemikul mullusest mihklipäevast uue aasta alguseni.
Avatud Stuudio juhendaja Elita Järvela sõnul üritati seekord välja panna võimalikult palju iseseisvalt tehtud töid.
“Ühest küljest soovisin innustada stuudiolasi iseseisvalt maalima, teisalt tahtsin, et näitusel osaleksid ka need staazhikad stuudiolased, kes praegu regulaarsest õppetööst kõrvale jäänud, aga oma käe peal ikka edasi maalivad,” ütles Elita Järvela.
Ent näitusel on siiski ka stuudios õppeülesandeid täites valminud töid. Näiteks viljaka maalija Liidi Kirsi loomingust oleks olnud võtta iseseisvalt loodud taieseidki, ent stuudios kompositsiooniülesandeid täites valminud akrüülmaalid “Tüdruk kassiga” ja “Liblikas” osutusid nii omanäolisteks ja üllatavateks, et välja otsustati panna just need. Pealegi harmoneerus Liidi “Liblikas” imehästi ühega Tiina Sääliku kahest “Tagatoa pildist” — sellega, millel kujutatud drapeeritud ehk voldiliselt langevat kangast.
Draperiide kujutamine oligi üks stuudiolaste sügisesi õppeülesandeid. Seda täites õpiti muu hulgas erinevate materjalide iseloomu edasi andma. Draperiisid leiab ohtralt vanade meistrite maalidelt. Nende reproduktsioonide järgi draperiisid põhiliselt joonistati-maalitigi. Kaja Peetersoo draperiipildid on kõige eredamaks näiteks sellest, kuidas lihtsat õppeülesannet täites võivad sündida huvitavad taiesed. Antud juhul paneb i-le punkti tööde vormistus: pronksi-, hõbeda- ja kullakarva draperiisid kujutavad pildid on saanud ümber ka vastavas toonis raamid. Ning ongi vaataja fantaasia käima lükatud. Kes näeb vihjet spordi- ja muudele saavutustele, mille eest sama karva medaleid välja antakse, kellele tuleb meelde vanasõna “Rääkimine hõbe, vaikimine kuld”, kes meenutab traagilist stseeni “Hamletist”, kus kardina taha varjunu teise inimese pähe surnuks torgatakse. Liina Kaljuvee draperiipilt kannabki näiteks pealkirja “Miski on varjul”. Meeri Remmelg on aga draperii lisanud keerulisemasse kompositsiooni, kus domineerimas hoopis pitskübar.
<b>Suured formaadid
Peale Kaja Peetersoo valdab raamiga mängimise kunsti hästi Valve Zopp. Tema õlimaalil “Mälestused” on kujutatud tema ema sõlg, jupp pitsi ja rahvariideseeliku triibustik. Lihtne, aga kõnekas kompositsioon on saanud ümber Valve kodutalust pärit vanadest laudadest raami. Usun, et see nostalgiahõnguline taies läheb hinge ka sellele, kes pildi lugu ei tea.
Heameelt teeb Elita Järvelale see, et nii mõnigi stuudiolane on julenud kasutada õlimaalis üsna suurt formaati. Kusjuures esimest aastat stuudios tegutsevale Tiina Laanesoole oli suureformaadiline “Järv” üldse alles teine õlimaal. Ranne Jäme samuti soliidsete mõõtmetega “Avarus” on aga Elita Järvela üks lemmikpilte sellel näitusel.
“Rannel jäi üht tööd lõpetades paletile üsna palju värve järele ja kuna tal üks suur tahvel kaasas oli, hakkas ta värve üksteise järel sellele kandma — vabalt, end mitte millestki kammitseda lastes ning janu kustutamise tundega,” meenutas Elita Järvela. “Nii saigi sellesse pildisse sisse mingi eriline energia.”
“Avaruse” merevaatega tungib Ranne Jäme justkui Riina Lastiku pärusmaale: on ju viimane senini hiilanud just meremaalidega. Aga sellest pole midagi, sest Riina Lastik ise on hoopis lilleväljadele siirdunud: näitusel võib näha tema maalitud päevalille- ja moonivälja ning jaanipäevaaegset aasa.
“Maastikus pole ma lilli varem maalinud,” ütles Riina Lastik.
Marge Palootsa kolmest tööst tundusid sümpaatsemad kaks dramaatilistes toonides ja mõnevõrra ekspressionistlikku pastelli sarjast “Kuumus”. Janne Vaabla esineb seekord üheainsa, aga see-eest tõesti pilkupüüdva tööga — söejoonistusega, millel kujutatud paljaid naisejalgu. Töö pealkiri on “Valguses ja varjus” ning valgusele ja varjule joonistus üles ehitatud ongi.
Zhanri- ja pildipöörded
Elita Järvela sõnul pannakse Avatud Stuudio järgmisele näitusele üles abstraktsionistlikud tööd. Tiina Säälik ja Lea Metsmees näitavad end tugevate abstraktsionistidena juba sel näitusel. Aga keda see imestama peaks panema?
Tiina Säälik ütles oma abstraktsionistliku pildi (see kannab pealkirja “Tagatoa pilt” II) kohta, et alustatud sai seda tõsimeelse portreena, ent sellena hakkas ta mingil hetkel untsu minema. Õnneks võimaldab õlimaalitehnika, kus kõike üle maalida annab, järske zhanripöördeid ning nii saigi portreest abstraktsionistlik maal.
“Mõnikord tuleb pöörata ka pilti,” ütles Tiina Säälik muiates. “Kui ta ikka kuidagi valmis ei taha saada, pööra teda 180 kraadi võrra – ja sa võid üllatusega avastada, et tegelikult ta ongi valmis!”
Lea Metsmeest nimetas Elita Järvela lausa kuldkäeks, kellel kõik asjad hästi välja kukuvad — eriti kui tegemist on dekoratiivsema suunaga. Kaks pilti sarjast “Mida veel…” on selle heaks näiteks.
“Keegi just ütles siin, et niimoodi plötserdada oskab igaüks,” sõnas Lea Metsmees muiates.</font>
Näituse avamisel viibinud Jõgeva Gümnaasiumi käsitööõpetaja ja akvarellist Eike Salu avaldas aga arvamust, et pole see abstraktse taiese tegemine niisama lihtne midagi, eriti selle jaoks, kellele see seesmiselt omane pole.
“Realistliku laadi puhul on oluline n-ö teine plaan, mõningane ütlematajätmine, saladus, mis annab vaatajale võimaluse edasi mõelda,” ütles Eike Salu. “Ka abstraktne pilt kõnetab või puudutab vaatajat siis, kui ta ei ole lihtsalt dekoratiivne, vaid kui sellelgi on see teine plaan, oma lugu.”
Näituse kui terviku kohta arvas Eike Salu, et erinevate isiksuste erilaadseid töid oli arvatavasti üsna keeruline kokku panna, nii et need tervikuna mõjuksid. Samas on vaatajal hea võrrelda, kui abstraktsed ja realistlikud taiesed kõrvuti näitusel seisavad.
“Mul on hea meel, et stuudiolastel on aastaid jätkunud tahet ennast arendada ning et neil on tekkinud ka näitustel osalemise harjumus: see on saanud nende jaoks iseenesest mõistetavaks osaks nende elust,” ütles Elita Järvela.
Näitus “Tubased tööd” on kultuurikeskuse galeriis juba päris pikka aega väljas olnud ja kes seda veel näha tahab, peab kiirustama, sest avatud on see vaid jaanuari lõpuni. Lähenevat vastlapäeva silmas pidades tuleks aga Avatud Stuudio naistele meelde tuletada, et vanarahva tarkuse järgi olid kõik naiste tubased tööd vastlapäeval keelatud. Kes keelust üle astus, sel kasvasid närused lambad.
iii
RIINA MÄGI
