Kas te torukübara ja kikilipsuga kassi olete näinud? Möödunud laupäeval Jõgeva spordikeskuses Virtus toimunud kassinäitusel võttis Jõhvist pärit noor kassi-isand Amoris Friuli Giulia, keda tema perenaine Marjana Šukšina koduselt Krõsikuks nimetas, külastajaid vastu just seesuguseid aksessuaare kandes.
Tõsi, torukübar ei tahtnud Scottish Fold tõugu aastasel Krõsikul hästi peas seista, aga tema käitumine oli laitmatu: kes tema pehmet halli kasukat katsuda tahtis, võis seda rahumeeli teha. Isegi puuri ei pidanud perenaine Krõsikut panema, vaid ta lesis kogu näituse aja puuri peale asetatud paksul villasel rätikul ega üritanudki putku panna. Puuri seinad oli Marjana aga ära kasutanud selleks, et sinna välja riputada kõik oma lemmiku näitustel teenitud rosetid. Vaatamata kassi noorusele on neid kogunenud juba 11. Uhke karikaski seisis puurinurgas.
“Krõsik on väga hea kass,“ kiitis Marjana Šuksina. “Ta ei kraabi isegi mööblit, nagu teised kassid, vaid justkui silitab seda käppadega. Ja toidu suhtes on ta üsna leplik. Eriti meeldib talle toores kartul: kui ma kartuleid koorin, siis poeb ta mulle lausa kaenla alla ja nurub mõne tüki endale. Kaerahelbepuder räimega on tema teine lemmiktoit. Spetsiaalset kassitoitu saab ta muidugi ka.“
Pügatud pärslane
Enamik näitusekasse olid erinevalt Krõsikust siiski puuris ning mõnele puurile polnud tark liiga ligi minnagi: puurivarbade vahelt võis välja välgatada karvane käpp, mille otsas väga teravad küüned. Ühele sellisele puurile, kus sees samuti Scottish Fold tõugu, aga Krõsikust hoopis erineva iseloomuga kass, oli isegi hoiatussilt külge pandud, ent kes seda ei märganud või tõsiselt ei võtnud, võis karistada saada.
Peale puhtatõuliste kasside, kellest mõned ka müüa olid, oli näitusele toodud mitu täiesti tavalist laigulist-vöödilist hiirekeldrit, keda kuri saatus Tallinna kodutute loomade varjupaika toonud ja kes hädasti uut kodu vajaksid. Tõsi, ka varjupaigaloomade seas oli üks natuke peenemat sorti isend: vöödiline Pärsia kass, kelle kere puudli kombel paljaks pügatud. Üks Jõgeva kassisõber, kel endalgi kodus “pärslane“, arvas, et ju oli heitlikku elu elanud looma pikakarvaline kasukas nii pulsti läinud, et seda siledaks harjata polnud enam võimalik. Tõtt-öelda tuli karvavaba oleks kiisule Virtuses ainult kasuks, sest spordikeskuse fuajee, kus näitus toimus, oli päike päris kuumaks kütnud.
Valiti lemmikut
“Meie seekordne näitus ongi heategevuslik näitus, mille eesmärk on varjupaigakassidele kodu leidmine ja varjupaiga heaks annetuste kogumine,“ ütles näituse korraldaja, Keisi Lokk kassiklubist Jessy. “Et näitus aga atraktiivsem saaks, selleks kutsusime kaasa mõned Tallinna, Jõhvi, Kohtla-Järve ja Rakvere tõukassikasvatajad oma lemmikutega. Ning väike võistlus käib siingi: näitusekülastajad saavad valida oma lemmikkassi.“
Klubi Jessy korraldab Keisi Loki sõnul ka suuri konkurss-näitusi. Need toimuvad neli korda aastas Tallinnas ning neil osaleb korraga oma paarsada kassi mitmest riigist. Heategevuslike näitustega käiakse aga mitmel pool Eestis.
“Kui me ühes linnas varjupaigakassidele kodu ei leia, siis ehk leiame mõnes teises,“ ütles Keisi Lokk, kes ise on alles gümnaasiumi lõpuklassis, aga tunneb nii suurt muret kodutute loomade saatuse pärast, et ei pea paljuks lõpueksamite vahel heategevusaktsioonis kaasa lüüa.
“Kassid on mu lemmikloomad, ehkki mul endal praegu kodus kassi pole. Varem oli ka tema surmaga seoses üle elatud valu oli nii suur, et see hoiab mind praegu tagasi uut kassi võtmast,“ ütles Keisi Lokk.
Ehkki näitusele pääsemiseks tuli maksta piletiraha, kogunes ka annetuste jaoks välja pandud kasti midagi. Ühelegi varjupaigakiisule Jõgeval paraku siiski uut kodu leida ei õnnestunud. Küll aga osteti koju uusi lemmikuid näitusel kaubelnud OÜlt Lemmiklinnud ja –loomad. Pakkuda oli neil nii närilisi kui ka linde: viirpapagoisid, kanaari- ja lembelinde ning jaapani ja sebra-amadiine.
i
RIINA MÄGI
