Tartumaalt endisest Vara vallast pärit Kaisa Edenberg on Jumping Fitness treeningute ametlik esindaja Soomes ja Eestis tegutseva Kaisa tantsustuudio treener. Tantsutuudio eesmärgiks on tutvustada ja pakkuda erinevaid tantsu- ja fitnesstreeninguid ülekogu Eesti. Jaanuaris jõudis Tantsustuudio oma Jumping treeningutega ka Jõgevale. Tallinnas tegutseva Kaisa tantsustuudio treener Kaisa Edenberg on selle aasta algusest igal nädalal jõgevalastele jumpingu trenne andnud, isegi ühe suure jumpingu peo korraldanud. Nüüd, hooaja lõppedes, on paslik möödunule tagasi vaadata.
Kuidas jumpingu hooaeg läks?
“Üldiselt hästi. Jaanuaris alustasime ja tundus, et rahvale meeldis. See on teistsugune treening, kus on väike lõbus element sees, nii suudab ka see, kes muidu trennis ei käi, end natuke motiveerida.”
Kui palju inimesi jumpingu trennidesse tuli?
“Hooaja sees tulid inimesed pigem Jõgeva linnast ja lähiümbrusest. Keskmiselt oli trennis 15 – 20 inimest, mõnikord rohkem, mõnikord vähem.”
Kuidas inimesed eksootilisemad trennid, näiteks zumba ja jumpingu vastu võtavad?
“Jõgeval ma zumbat ei anna, aga inimestele meeldib. Mulle meeldib ladina-ameerika muusika, püüan seda ka oma trennides kasutada, see loob lõbusa meeleolu.”
Kas kasutad trennides kindlat kava või lood erinevaid elemente?
“Kogu aeg uusi lugusid ei võta, aga vastavalt sisetundele muusikat vahetan. Eks treener tunnetab, millal ta tahab lugusid vahetada. Trennil on aga kindel ülesehitus ja kindlad elemendid treeningu algul, keskel ja lõpus ja indensiivsuse vaheldumine. Eks muutub mõni lugu igavaks, siis vahetangi välja.”
Millised võimalused on jõgevalastel suvel treenida?
“Ma meeleldi teeksin jumpingut ka suvel. Olen aru saanud, et Jõgeval ei ole väga traditsiooni, et keegi suvel rühmatreeninguid teeks. Tegelikult on mingi regulaarsus kasulik ja suvel võiks ka trenni teha, muidu võib juhtuda, et motivatsioon kaob ära ja siis on sügisel veel raskem alustada. Kui oled kogu aeg järjel ja tekkinud harjumus, siis on kergem.”
Kas jumping sobib vanemale inimesele ka?
“Jah, ise saab reguleerida, kui kõvasti batuudi pinda surud ja ühesed löögid saab teha kahesteks, ehk poole aeglasemaks. Sobib ka ülekaalulistele inimestele, sest ei kuluta liigeseid. Ülekaalulistele on sobiv trenn alustamiseks. On tore, kui ülekaalulised ikkagi tulevad trenni. Tihti küsitakse, et kui palju batuut kannatab ja kui ütlen 120 kilogrammi, siis ollakse positiivselt üllatunud. Mulle tundub, et praegu on mu juurde leidnud tee normaalkaalus naised, aga tegelikult võiksid tulla kõik, ka erinevas vanuses. Ka mehed võiksid tulla. Treening ei sobi rasedatele ja neile, kellel selg haige. Peaksid konsulteerima arstiga.”
Ma arvan, et ülekaaluline pigem kardab, et ta vajub batuudist läbi.
“Jah, aga batuut kannatab 120 kilogrammi ja sobib kõigile naistele. Pigem on hirm ja ei julgeta tulla.”
Kuidas sellest üle saada?
“Tuleb astuda esimene samm. Võtke sõbranna kaasa, kahekesi tulla on kõige parem. Või need, kes juba käinud, kutsuge sõbranna kaasa. Minu meelst on kõige parem mitmekesi proovima tulla. Ja kui ei sobi, siis ei sobi, iga asi ei saagi sobida. Batuudi trenni puhul ei saa kohe aru, kas meeldib või mitte, sest keha otsib tasakaalu ja esimene kord ei oska batuuti enda kasuks ära kasutada. Ma soovitan vähemalt kolm trenni käia, siis hakkab õige tunnetus tekkima ja esimesest korrast ei tasu ära ehmuda. Ma julgustan igas eas inimesi liikuma ja leidma endale meelepärase liikumisviisi.“
Ilmselt tekib hirm, et äkki astutakse mööda või kukutakse maha. Või hirm, et teised vaatavad kui nii hästi ei lähe.
“See konkreetne batuut on turvaline ja sellega ümber minna ei saa. Alati saab käetoest kinni võtta ja tasakaalu tagasi saada. Inimesed arvavad, et kõik mõtlevad nende peale palju, aga tegelikult on teistel omad probleemid ja kedagi ei huvita teise elu, me ise muretseme, et mida teised arvata võiksid.”
Mehi satub rühmatreeningutesse vähe. Kas ka nemad võiksid jumpingut proovida?
“Kindlasti. Mehi käib väga vähe trennis, Skandinaavias on olukord parem. Mehed peaksid ikka leidma endale veel mingi aeroobse treeningu ja mitte piirduma ainult jõusaaliga. Aeroobset treeningut võiks teha vähemalt kaks korda nädalas.”
Kuidas tänapäeva lapsed trenni suhtuvad?
“Sügisel prooviksin meeleldi ka Jõgeval lastele jumpingu treeninguid teha. Praegu korraldan neid alates detsembrist Tartumaal ja seal lastele väga meeldib, sest trennid on lõbusad ja nad ei tunnegi, et trenni teevad, samas on liigutamine kasulik. Vähemalt ühe piirkonna näitel võib öelda, et lastele meeldib. Loodan, et ka Jõgeva lapsed leiavad tee sügisel jumpingusse.“
Kas lapsi on raske trenni meelitada?
“Üldiselt nad ikka tulevad trenni ja väga palju on lapsevanemas kinni, et kas ta ütleb lapsele, et peab käima või kui laps enam ei viitsi, kas lubab kergekäeliselt loobuda. Paljud vanemad ütlevad, et kui hooaja alguses trenni lähed, siis tuleb lõpuni käia, isegi kui ei meeldi. On positiivne, et sellised vanemad on, kes ei lase lapsel emotsioonide ajel otsuseid langetada, see kasvatab lastes kohusetunnet.”
Kas noored peaksid fitnessiga tegelema?
“Kindlasti. Ma leian, et kehalise kasvatuse tunde on liiga vähe ja sealt ei saa vajalikku koormust. Tänapäeval on nii palju nutitelefonides ja arvutis olemist ja on raske teda sealt ekraani tagant välja saada. On vajalik, et laps tegeleks mingi füüsilise tegevusega väljaspool kooli vähemalt 2-3 korda nädalas.”
Viimasel ajal on palju räägitud laste ülekaalulisusest. Kuidas tundub, kas lapsed siis on ülekaalulised?
“Võrreldes sellega, kui mina koolis käisin, siis jah, ma arvan, et on. Ilmselt on oma osa rämpstoidul ja E-ainetel ja vähesel liikumisel.
Jumping välitreening neljapäeval 19.30, lastele samal päeval 18.30
Jõgeva spordiklubis Virtuse juures
Vihma või külma ilma korral toimub treening spordisaalis
Kaasa võtta hea tuju, vesi, rätik ja sisetreeningu jalatsid!
Ühe korra hind 6 eurot
KERTTU-KADI VANAMB
