Jõgeva aleviku lasteaias on juba traditsiooniks saanud iga-esmaspäevased advendihommikud, kus lastele alati midagi uut või kasulikku õpetatakse. Tavaliselt on selleks näiteks õppetund viisakast käitumisest, vanaaja jõulukommete tutvustamine või piparkoogitaina valmistamine. Oleme pika laua taga istudes maitsnud jõulutoite: verivorsti, kõrvitsasalatit ja hapukapsast. Alati aitavad hommikut läbi viia mingid vahvad tegelased, kas hiirekesed, päkapikud või eit ja taat.
Seekord aga läksid meie advendihommikud lausa rahvusvaheliseks. Esimesel advendil tutvustasid Lotte ja Bruno soome jõule. Lapsed said teada, et Soomes riputatakse lisaks tavapärastele kaunistustele mõnes peres puu otsa eri riikide lipud. Tutvuti paljude erinevate maade lippudega ja lõpuks valiti laste joonistatud lippudest välja Leiutajate küla lipp.
Teisel advendil saabus Lotte ja Bruno üllatuseks lennumasinal hõbedases kleidis Snegurotška, kes tuli Soomest kaubareisilt ja sattus Ded-Morozi otsides Venemaa asemel Eestisse.
Snegurotška, kes on päkapikkude asemel Ded Morozi abilin, jutustas lastele sealsetest jõulukommetest. Näiteks kestab jõulude (talisted) pühitsemine seal 7.-19. jaanuarini ja pühad lõpevad suplemisega jääaugus. Lapsed käivad jõuluõhtul santimas (koljaadatamas) nukuteatriga, milles näidatakse jõulupilte ja laulavad jõulusantide laulu. Selle eest võõrustavad peremees ja perenaine neid pirukate, pannkookide ja igasuguste maiustustega. Roogade kõrvale juuakse ehtsat samovariteed.
Hommiku jooksul tutvuti veel venekeelsete sõnadega, lapsed laulsid muusikatunnis õpitud venekeelse laulu “Meil metsas sirgus kuuseke”, joodi teed ja söödi piparkooke.
Kolmanda advendi hommikul saabus koos esimese lumega lasteaeda külla priskepoolne mustanahaline neiu Mirell, kes rääkis, kuidas Aafrikas palmipuid või kunstkuuski lilledega kaunistatakse, ja tantsis koos lastega ladinarütmide saatel. Bruno rääkis Mirellile, mida kõike kuusepuust teha saab, ning laskis lindilt kuulata eesti jõululaule. Neid pidas temperamentne tütarlaps aga igavateks ja aeglasteks, Eesti laste nägusid aga kahvatuteks. Et paljajalu oli tal meie kliimas külm, siis lahkus ta kiiresti.
Jõuluootuse nädalatel tutvuti ka paljude teiste maade kommetega. Näiteks Norra päkapiku nimi on Nisse, kellele tuleb jõuluõhtul aknale panna pudrukausike. Alaskal kaunistatakse uksed ananassidega, mis on külalislahkuse sümboliks. Indias ehitakse banaani- või mangopuid. Austraalias on jõululaupäeval kuni 30 C sooja, jõulueine peetakse rannas ja tuppa tuuakse jõulupõõsas — pisike punaste õitega taim. Nende jõuluvana saabub surfilaual. Egiptuses peavad kõik sel päeval uusi riideid kandma. Lätis peetakse jõukaimaks peret, kellel on kõige rohkem kuuseehteid.
Igal advendihommikul süütasime küünlad. Ees ootab veel neljas advent, kus tutvustame Eesti jõule. Koos istutakse pika laua taha jõulusööke maitsma. Lotte ja Bruno võtavad koos lastega jõuluvana vastu 22. detsembril. Kauneid jõule kõigile!
i
KATRI HAAVISTE, Jõgeva aleviku lasteaia juhataja
