Eesti muusikakoolide süsteemi on kadestanud nii mõnedki naabermaad. Jõgevalgi on juba 55 aastat tegutsenud muusikakool, kus eile kontsertaktuse ja vilistlaste peoga sünnipäeva peeti.
55-aastasel õppeasutusel on väärikaid traditsioone, mida hoida ja järgida, ent samas on kool avatud ka uuele. Jõgeva muusikakooli direktori Merike Kati ja õpetaja Eha Niglasega kõnelesimegi sellest, mida uut koolis eelmisest juubelist möödunud viie aasta jooksul juhtunud on.
“Üks toredatest uudistest on see, et meil on akordioniõpetaja Eha Niglase eestvedamisel hea hoo sisse saanud rahvamuusika alane tegevus,” ütles Merike Katt. “Rahvapilliansambleid tegutseb koolis suisa kaks: Tuustaris mängivad natuke vanemad, Nöpsides natuke nooremad õpilased.”
Rahvapilliansamblites teeb kaasa akordioni, keelpille ja puupuhkpille (klarnet, flööt) õppivaid noori.
“Rahvamuusika on mulle ikka südamelähedane olnud,“ ütles kolmekümnendat aastat Jõgeva muusikakoolis töötav Eha Niglas. “Viljandi Kultuuriakadeemiast, mille ma seitse aastat tagasi töö kõrvalt lõpetasin, sain sellega tegelemiseks veelgi innustust.”
Eha Niglas on käinud muusikakooli rahvamuusikaansamblitega “suurel” ja koolinoorte laulupeol, folkloorifestivalil Baltica ja Viljandi folgil. Lisaks sellele kuuluvad nad nn Untsakate sõprade ringi, mille kokkusaamised toimuvad ansambli Untsakad liikmetega seotud muusikakoolides. Neil kokkusaamistel mängitakse üheskoos pilli, esinetakse kohalikule rahvale ja osaletakse muidu mõnusas melus. Kaks korda õppeaastas korraldab ka Eha Niglas ise Jõgeva muusikakoolis pärimusmuusika laagrit.
“Selline koosmusitseerimine kasvatab olulisel määral laste pillimänguisu ja oskust ilma noodita, üksnes kuulmise järgi mängida,” ütles Merike Katt.
“Rahvapilliansamblis õpivad noored ka tantsuks mängima,“ lisas Eha Niglas. “Jaanuaris läheme näiteks Tartusse tantsuklubisse mängima.”
Esinemised on noortele rahvapillimängijaile nagu pühapäevad. Need jäävad meelde. Meenutatakse sedagi, kuidas ühte või teise kohta sõidetud sai, sest teel olleski lüüakse tihti pillilugu lahti.
Rahvapilliansambliga esinema sõitmine pole tegelikult lihtne asi, sest osa instrumente, nagu näiteks kontrabass ja akordion, on üsna kogukad ja liinibussi peale nendega ei lähe. Õnneks on noorte rahvapillimängijate vanemad väga mõistvad ja aitavad tihti transpordiga.
Seitsme aastaga Mozartiks
“Lapsevanematega on meil laias laastus vedanud,” ütles Merike Katt. “Nende laste puhul, kellel kodu tugev toetus taga, on edasiminek märgatav. Viiuliõpetajad näiteks tahavadki, et vanem õpingute alguses erialatundides kaasas käiks. Siis oskab ta koduse harjutamise juures lapse tähelepanu olulistele asjadele juhtida ning saab pilliõppe põhimõttest üldse paremini aru. Mõni vanem kipub ju arvama, et kui ta esimesel aastal lapse muusikakooli uksest sisse lükkab, siis astub sealt seitsme aasta pärast Mozart välja.”
Nii vanemal kui ka lapsel endal on tihti keeruline mõista ka seda, miks peab peale erialatundide veel solfedžo, üldklaveri ja muusikaloo tundides käima.
“Tegelikult on ka need ained pilliõppe teenistuses,” ütles Merike Katt.
Tore asi on tema meelest ka see, et muusikakoolis tegutsevad nüüd mudilas- ja lastekoor. Esimene loodi 2006. aastal, teine kolm aastat hiljem. Mõlema kooriga tegeles algul Ingrid Orgulas, praegu, tema lapsepuhkuse ajal, juhendavad neid vastavalt Mare Talve ja Merike Katt.
“Koore looma ajendas tõdemus, et lapsed vajavad pillimänguoskuse kõrval oskust paremini valitseda omaenda isiklikku muusikainstrumenti — häält. Kooritundidesse saab edukalt ka solfedžoelemente sisse tuua,” ütles Merike Katt. “Au ja kiitus Ingridile, kes kooridega algusaastatel palju vaeva nägi ja neile laulegi kirjutas!”
Huviõppeosakond ja klaveriklass
2008. aastal toodi Jõgeva kultuurikeskuse huvikool üle muusikakooli alluvusse ja tekkis muusikakooli huviõppeosakond. Seal saavad pillimängu õppida ka need, kellel võimed tagasihoidlikumad või huvi asja vastu hiljem tekkinud. Tänu huviõppeosakonnale on muusikakool tegijaks saanud ka tantsu vallas: kooli tantsurühmad on edukalt esinenud Koolitantsu festivalil.
Möödunud aastal oli koolis suurimaks sündmuseks Alo Mattiiseni klaveriklassi avamine. See leidis aset 22. aprillil, kooli vilistlasest isamaalauliku 50. sünniaastapäeval.
“Meie õppealajuhataja ja muusikaloo õpetaja Ainar Ojasaar tavatseb öelda, et meie koolis on selle aine õpetamiseks nüüd maailma parimad tingimused,” sõnas Merike Katt.
Tema sõnul on tunniplaani koostamine muusikakoolis alati paras pähkel olnud, sest paljude õpetajate ja õpilaste ajalimiit sõltub ühistranspordi sõiduplaanist. Veelgi keerulisemaks teeb tunniplaani koostamise see, et muusikakoolis käivad lapsed on ka muus mõttes aktiivsed: nad mängivad puhkpilliorkestris ja ansamblis, laulavad kooris ja tahavad trennis ka veel käia.
“Mõnikord tuleks lapsevanemal ehk siiski aidata last arukate valikute tegemisel,” ütles Merike Katt. “Kõige olulisem on siiski see, et lapsel säiliks muusika tegemise rõõm. Siis jääb ta muusikaga sinasõbraks ka edaspidi. Nendest, kes muusikat edasi õppima lähevad, tuleb aga ehk mõni ka tiiruga meie majja tagasi. Meie õpetajate kaader vajab ju kunagi ka väljavahetamist.”
i
RIINA MÄGI
