Kevadest alates troonivad liiklusõnnetuste tipus juhtumid elektriliste tõukeratastega. Põhjuseks enamasti enda sõiduoskuste ülehindamine ning kukkumine. Kuna ohutusvarustust ei kanta, siis lõpevad kukkumised üldjuhul haiglavoodis.
VAMBOLA PAAVO
Selle aasta esimese kuue kuuga on üle riigi registreeritud
127 vigastatutega kergliikuriõnnetust, milles on saanud vigastada kokku 129 inimest. Möödunud aasta samal perioodil juhtus 92 kergliikuriõnnetust, milles sai vigastada 96 inimest.
Lõuna prefektuurile on teada antud mitmest tõukerattaga juhtunud õnnetusest ka Jõgevamaal. Kõigil juhtudel vajasid kannatanud arstiabi. Paljud õnnetused politseisse aga ei jõuagi.
Politsei kontrollib Jõgevamaal elektritõukerattureid ja jalgrattaga sõitjaid iga päev liiklusjärelevalve käigus. Piirkonna politseiniku Stefani Kormani kinnitusel ongi suvekuudel suurem tähelepanu kergliiklejatel, kuna neid on üpris palju tänavapildis nii Mustvees, Põltsamaal kui Jõgeval. Maapiirkondades kohtab tõukerattaid vähem. Oma roll on sellel kruusateedel, kus on tõuksidega sõitmine raskem.
„Tänavu on maakonnas teada neli tõukerattaga juhtunud õnnetust, kus kannatanud vajasid arstiabi. Palju jääb aga fikseerimata, sest teave politseisse lihtsalt ei jõua. Suvel on tõukeratastega sõitmine aktiivne olenemata nädalapäevast ja kellaajast. Noortel on vaheaeg ja liigutakse palju,“ kommenteerib Korman.
Kiiver kohustuslikuks
Kui jalgrattur peab sõites kandma kohustuslikus korras kiivrit, siis tõukerattal liikujalt seda ei nõuta. Seaduses on auk. Pole fikseeritud, mis tõukeratas on ja selle taha annabki pugeda. Ometi liiguvad elektrilised tavalistest ratastest kiiremini. Paljudel poes müüdavatel tõuksidel ei ole ka kiirusepiirajat ja nii võib neil kihutada isegi 50–70 kilomeetrit tunnis.
Sellise hoo pealt kukkudes on tagajärjed rängad. Luumurrud ja traumad on tavalised. Koljuvigastused võivad anda kabelimatsu. Mitmed praegu pensionil olevad politseinikud on teemat kommenteerides ülikriitilised ja leiavad, et liiklusseadus tuleb kiiremas korras üle vaadata ja parandused sisse viia. Kiiver on ainuke minimaalne abivahend, kuidas kaitsta jalgratta või tõuksiga sõites oma elu.
„See võiks kujuneda meile tavapäraseks harjumuseks ratturina liikluses osaledes,“ leiab Stefani Korman ja lisab, et paraku areneb tehnoloogia kiiremini kui meie seadused. „See on aja küsimus, kui kiivri kandmine elektritõukerataste puhul muudetakse kõigile kohustuslikuks. Iga kergliiklusõnnetus võib lõppeda raskelt, kui sõitja ei kasuta kaitsevarustust. Kiivri kasutamine on kohustuslik alla 16-aastastele tõukeratturitele, kuid politsei soovitab seda kanda kõigil kergliikuriga sõitjatel, sest lubatud kiiruse 25 km/h tunnis pealt asfaldile lennates on oht raske trauma saamiseks suur,“ räägib Stefani. Tasub pidada meeles – kui on tegemist elektrilise sõidukiga, siis on kiirused lisajõu tõttu oluliselt suuremad.
Arstidel tööd jagub
Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonna arst-õppejõu Annika Uue kinnitusel ei ole ohtlikud mitte rattad, vaid inimesed, kes neid kasutavad. Ratas üksi ei saa kedagi ega midagi puruks sõita.
„Inimesed peaksid elektrilisi sõiduvahendeid kasutades hindama endi võimeid realistlikult. Nii tavaliste kui elektriliste sõiduvahenditega tuleks järgida ohutusreegleid. Lastele peaksid vanemad selgitama, milline on ohutu liiklemine ja kui oluline on turvavarustuse kandmine,“ kommenteerib doktor Annika Uue.
Tema sõnul ei sobi üldse kokku liiklusvahend ja alkohol. Paraku näeb tõukeratastel nooremaid mehi, kellel pudel käes ja kilekotis veel midagi, hoogsalt ringi liikumas. Sõita ei tohiks kindlasti klapid peas ja mobiiltelefon käes.
„Pöördumised traumapunkti on nädalapäeviti erinevad ning seaduspära täheldada ei saa. Nagu juba öeldud, liiguvad inimesed suvel puhkuste ajal rohkem ning rattasõit on populaarne, lisaks linnas ka praktiline. Seetõttu toimub suvel ratastega seotud õnnetusi rohkem kui talvel,“ märgib doktor Uue.
Jõgeval ja Põltsamaal kukkunute abistamine oleneb doktor Annika Uue sõnul vigastuse raskusest. „Usun, et pisimad haavad ja marrastused ravitakse kohapeal. Keerulisemad juhtumid jõuavad enamasti Tartu Ülikooli Kliinikumi.“
Jõgeva haigla juht Peep Põdder hingab kergendatult ja märgib, et nende poole tõsiste juhtumitega pole linnas pöördutud. „Üks kukkumine hiljuti oli, aga see polnud raske. Tõukerattal sõitnud poiss sai marrastused ja kriimud, muud ei midagi. Kõik lõppes õnnelikult.“
Olukord nõuab muutusi
„Hulk õnnetustest juhtub selle tõttu, et kergliikuri juht on tarvitanud alkoholi või sõidetakse ühe tõukeratta peal mitmekesi. Kergliikur on sõiduk, millega liikleja on seaduse mõistes juht ehk ta peab olema kaine samamoodi nagu autojuht või mootorrattur. Samuti on kergliikur ette nähtud ühe inimese vedamiseks, sest mitmekesi peal olles läheb sõiduk tasakaalust välja ning liiklusohtlikud olukorrad või õnnetused on kerged tekkima,“ on öelnud politsei- ja piirivalveameti ennetuse ja süüteomenetluse büroo politseikolonelleitnant Sirle Loigo.
Meie lähiriikides on üha valjemat hakatud häält tegema nende sõiduvahendite keelamiseks või oluliseks piiramiseks. Helsingi linnavalitsus soovib arstide nõudmisel keelata elektrilistel tõukeratastel liikumise nädalavahetustel ja öötundidel. Põhjuseks sagenenud traumad, kus EMO osakonnad on tõuksidega kukkujatest ülekoormatud.
Rootsi plaanib septembrist keelata tõukeratastega sõitmise kõnniteedel. Tulevikus võib elektriliste tõuksidega liigelda vaid rattateel. Rootslaste kinnitusel süvendavad tõukerattad kaost liikluses. Kõnniteel tõuksiga sõitjat ootab alates 1. septembrist kuningriigis pea 50-eurone trahv. Rootsi suurimad linnad, Stockholm, Göteborg ja Malmö, on seadnud limiidi linnaruumis elektritõukeratastele.
Otsustavaid samme piirangute seadmisel on astumas Taani. Sealgi tohib varsti liikuda kellast kellani ja määratletakse linnades sõiduvahendite arv. Elektrilised tõukerattad on muutunud nuhtluseks.
Jõgevamaa õnnetused, millest politseile teada antud
Maikuus kukkus 17-aastane noormees Põltsamaal Kellukese tänaval elektritõukerattaga pikali ja sai viga.
Juulikuus sõitis 38-aastane mees Põltsamaal Kalda tänaval elektritõukerattaga vastu betoonist takistust ja sai vigastada.
Juulikuus kukkus 16-aastane noormees Jõgeval elektritõukerattaga ja sai samuti viga.
Allikas: politsei
