|
|
Tormas avati neljapäeval pidulikult uus veetöötlusjaam, mis tagab aleviku ühisveevärgiga liitunutele nõuetele vastava kraanivee. Veetöötlusjaama avamisega tõmmati üksiti joon alla pikale, mahukale ja keerulisele Torma valla alevike ühisveevärgi ja –kanalisatsioonisüsteemi rekonstrueerimise projektile, mida toetas Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) kaudu Euroopa Ühtekuuluvusfond. |
2009. aastal käivitatud projekti raames ehitati või renoveeriti Sadala reoveepuhasti, Sadala aleviku kanalisatsiooni ülepumpamisjaam, Torma reoveepuhasti, Torma aleviku puurkaev ja Torma aleviku veetöötlusjaam. Ühisveevärgi, ühiskanalisatsiooni ja survekanalisatsiooni torustikke ehitati Sadalas ja Tormas ühtekokku umbes kaheksa kilomeetri jagu.
Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond toetas projekti 1 177 882 euroga. Torma vald investeeris ettevõtmisse 208 883 eurot ning OÜ Torma Soojus 11 350 eurot oma ja 237 988 eurot laenuraha. Projekti kogumaksumus oli 1,64 miljonit eurot. Umbes kaks kolmandikku investeeringutest läks Torma vee- ja kanalisatsioonisüsteemide uuendamisse, ülejäänud raha investeeriti Sadalasse. Samas kujunes investeering ühe elaniku kohta suuremaks just Sadalas.
Torma rahva jaoks oli üks tajutavamaid muutusi, mille projekt kaasa tõi, see, et nende kraanidest tuleb nüüd puhast ja halva lõhnata kraanivett.
“Torma rahvas on puhtast kraaniveest unistanud juba pool sajandit,” ütles OÜ Torma Soojus tegevdirektor Toivo Tähtjärv. “Täna avatav joogivee töötlusjaam, mis on maakonna suurim, täidab selle unistuse. Nüüd pole tormalaste kraaniveel enam väävelvesinikust põhjustatud kurikuulsat mädamunalõhna ega rauast põhjustatud kollakat värvust ning ka fluorinäitajad on normis.”
Et Torma vesi sisaldab lubatust enam fluori (on 2,7 mg liitri kohta, ent lubatud on kuni 1,5 mg liitri kohta), tuli veetöötlusjaama paigaldada ka kallis ja üsna unikaalne pöördosmoosiseade. Sellest lastakse läbi küll ainult pool veevärki suunatavast veekogusest, ent fluoritaseme normaliseerimiseks sellest piisab.
Puhas vesi pole odav
Veetöötlusjaama avamisel viibinutel oli võimalik uut rajatist ka seestpoolt uudistada. Teejuhtideks olid Toivo Tähtjärv ja Villu Selge, kes nõustas Torma Soojust jaama käivitamisel ning koolitas ka selle firma töötajaid, kes jaama käigusoleku eest vastutavad.
“Ilma Villu Selge abita poleks me seda jaama kuidagi käima saanud, sest tegemist on üsna keerulise ja kapriisse tehnikaga,” tunnistas Toivo Tähtjärv. Ehkki liivafiltrite ja pöördosmoosiseadme tööd juhivad arvutid, peab ka inimene jaama tööl pidevalt silma peal hoidma.
“Puhas vesi pole odav,” tõdes Toivo Tähtjärv. Tema sõnul tõstis Torma Soojus 2010. aastal üsna tuntavalt elanikele müüdava vee hinda ning väike tõus on sestpeale olnud igal aastal. Ent kogu hinnatõusuga teenitud raha on suunatud vee- ja kanalisatsiooniprojekti teostamisse.”
“Vee- ja kanalisatsiooniprojekti positiivne mõju keskkonnale ja inimeste elukvaliteedile on väga selgelt tajutav,” ütles veetöötlusjaama avades Torma vallavanem Triin Pärsim.
OÜ Torma Soojus juhatuse liige Ahto Vili lisas:
“Me pole ise ka veel aru saanud, mida sellise projekti teokssaamine meile tähendab. Kaasaegne infrastruktuur annab lootust, et elu siin maanurgas jätkub ka edaspidi. Ning ükski investor ei tule meile sellist struktuuri välja ehitama, vaid sel alal peame oleme eestvedajaiks meie ise.”
Karidega teekond
Pärast pidulikku lindilõikamist veetöötlusjaama juures siirduti Torma rahvamajja, kus Toivo Tähtjärv ja Torma eelmine vallavanem Riina Kull kõnelesid sellest, kuidas projekt teoks sai. Mõlemad rõhutasid seda, et tegemist oli pika, vaevanõudva ja kariderohke protsessiga. Vee- ja kanalisatsiooniprobleemide lahendamise peale hakati mõtlema juba 2003. aastal (just sellel aastal sai Riina Kull vallavanemaks). Sel ajal oleks Torma vallal olnud võimalik liituda seltskonnaga, kes hiljem moodustasid ASi Emajõe Veevärk, ent paraku puudus Torma vallal sel hetkel ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arengukava. 2006. aastal õnnestus tormalastel see-eest liituda Põltsamaa-Pedja veemajandusprojektiga. Kui konkreetse rahataotlemiseni jõuti, siis selgus, et Torma vallal tuleb oma projektist välja jätta väiksemad külad, nagu Rääbise, Tõikvere ja Vaiatu, sest seal oleks vee- ja kanalisatsioonitarbijaid süsteemi äramajandamiseks liiga vähe. Vallal tuli liita ka oma kaks soojaettevõtet, Sadala Küte ja Torma Soojus, et tekitada üks suurema finantsvõimekusega rahataotleja. Projekti teostades tuli tööde ettearvatust kallimaks kujunemise tõttu mitmel korral hankeid n-ö tükeldada (kolme plaanitud hanke asemel tehti lõpuks üksteist) ning seista korra silmitsi ka faktiga, et hanke võitnud firma paari kuu pärast pankrotti läks. Rahapuudusel jäidki lõpuks Torma ja Sadala aleviku mõnes piirkonnas vee- ja kanalisatsioonitorustikud renoveerimata. Nii et kunagi tuleks projekti jätkata, ent vahepeal tuleb sel alal aeg maha võtta, sest isegi juhul, kui KIK jätkuprojektiks raha eraldaks, napib vallal ja Torma Soojusel raha, et omaosalust tasuda. Esialgu tuleb hakata tagasi maksma juba võetud laene. Pealegi on vallal peale veemajanduse arendamise alaste ka muid kohustusi.
Pidulikul lõpetamisel tänasid projekti eestvedajad Toivo Tähtjärv ja Torma abivallavanem Tõnu Uuna kõiki, kes ettevõtmist teoks teha aitasid: Keskkonnainvesteeringute Keskust, mille töötajad peale toetuse vahendamise ka bürokraatiaga toime tulla aitasid, samuti inseneri- ja omanikujärelevalvet teostanud ja projektijuhtimisteenust osutanud konsortsiumi OÜ Keskkonnaprojekt ja OÜ Korbovek ning ehitustöid teostanud SIA RBSSKALS Buvsabiedribat, OÜd Jõgeva Ehitus, OÜs Tallmac Tehnika ja ASi Skanska. KIKi ja töövõtjate esindajad omakorda kiitsid Torma valda ja Torma Soojust kui väga asjalikke lepingupartnereid, kes probleemide tekkides ei vaadanud neist mööda, vaid asusid neid kohe lahendama.
i
RIINA MÄGI
