<p class=”MsoNormal” style=”MARGIN: 0cm 0cm 0pt” align=”justify”>Laupäeval Tormas toimuval X puhkpilliorkestrite festivalil ToPoF esitleb Eesti Kaitseväe Orkestri peadirigent kolonelleitnant Peeter Saan raamatut “Riigimuusika ja sõjaväeorkestrid. Kujunemine ja areng aastatel 1918-1940”.
Peeter Saani sõnul on esitletav raamat täiendatud ja täpsustatud kokkuvõtte tema Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias kaitstud magistritööst “Eesti riikliku ja sõjaväelise tseremooniamuusika kujunemine” ja doktoritööst “Eesti sõjaväeorkestrid 1918-1940”.
Intervjuud muusikutega
“Raamatu koostamiseks sain vajalikku materjali Riigiarhiivist ja Eesti Teatri- ja Muusikamuuseumi arhiivist. Perioodikast on enam kasutatud Kaitseliidu ajakirja “Kaitse Kodu”, aga samuti Päevalehes ja Postimehes ilmunud temaatilisi artikleid ja kommentaare. Huvitavat teavet, mis tihti küll ajastust tingitud poliitilise suunitlusega, leidub 1960-1980. aastate Tallinna Riikliku Konservatooriumi diplomitöödest, mis kajastavad mingi kindla maakonna või linna muusikaelu “kodanlikul perioodil”. Tol ajal olid paljud sõjaväeorkestrites teeninud muusikud veel elus ja teave, mida tööde autorid neilt vestluste käigus kogusid, omab suurt väärtust. Ka mul õnnestus teha intervjuud kolme viimase toona veel elus olnud erinevates sõjaväeorkestrites teeninud muusikutega. Väga teaberikkad on Eesti Filmiarhiivis leiduvad fono-, foto- ja kinodokumendid, aga samuti muuseumidest ja erakogudest leitud dokumendid ja fotod,” rääkis raamatu autor.
Peeter Saani sõnul võib raamatus leida väga palju informatsiooni aastatel 1918-1940 loodud muusikast ja selle loojatest. Tähelepanuväärsemaid teoseid on ka ükshaaval analüüsitud.
Okupatsiooniajal kõigest ei räägitud
“Igal riigil on oma ajalooliselt välja kujunenud tseremooniad ja neil esitatav muusika on sajandeid olnud sõjaväeorkestrite pärusmaa. Riigi ja rahva traditsioonide kujunemiseks kulub aastakümneid, isegi aastasadu. 1918. aastal sündinud Eesti riigile andis ajalugu oma traditsioonide kujundamiseks vaid napid paarkümmend aastat. Eesti esimese iseseisvusperioodi riigimuusika ja sõjaväeorkestrid on kaks teemat, millest okupatsiooni tingimustes pool sajandit avalikult isegi mitte ei räägitud, ja kui räägitigi, siis vaid libamisi, üldmuusikakultuuri seisukohalt lähtudes. Loodan, et tänaseks raamatukaante vahele jõudnud uurimus aitab ülalmainitud lünka täita. Seni on Eesti riigimuusikat ainsana käsitlenud Artur Taska oma uurimuses “Eesti hümn”. Seegi teos annab ülevaate vaid hümnist ja teistest hümnitaolistest lauludest,” toonitas kolonelleitnant Saan.
Ta märkis, et Eesti on üks väheseid riike, kes saab kasutada oma ajalooliselt väljakujunenud riigimuusikat, sest enamik tänapäeval kasutuses olevast sellelaadsest muusikast pärineb esimesest iseseisvusperioodist ja on sedavõrd hea. “Meil ei ole tarvis tseremooniatel improviseerida, sest kõik sündmused on kindla muusikaga kaetud.”
Lisaks raamatule esitleb Peeter Saan Tormas ka kaitseväe orkestri uhiuut CD-d “Eesti rapsoodia. Eduard Tamm 130”. Salvestus annab hea ülevaate helilooja kontsertloomingust aastatel 1902-1940 ning tutvustab ka päris mitut seni tundmatut teost. Plaat võimaldab olulisemaid tseremooniatel kasutatud ja tänapäeval käibel olevaid teoseid ka kuulata. Samal plaadil leidub ka valik ajastule iseloomulikust kontsertmuusikast. Heliplaadil oleva muusika on viimase kümnekonna aasta jooksul salvestanud kaitseväe orkester,” lisas Saan.
iii
JAAN LUKAS
