Avalik kiri Torma vallavolikogu liikmetele
Torma ja samanimeline kihelkond on olnud enam kui 700 aastat Peipsi piirkonna arengut koordineerivaks keskuseks. Möödunud sajandite kestel on välja kujunenud elukorraldus ja tavad, mida mõistetakse ühtmoodi nii Avinurmes, Lohusuus, Kasepääl, Saarel, Tormas ja Mustvees ehk kõikides endisaegse Torma kihelkonna osades.
See on kultuurilooline kokkuhoidmise lugu, mis on teile, austatud Torma volikogu liikmed, jäänud arusaamatuks ja vastuvõetamatuks ning tekitanud vääritimõistmist.
See, et Torma kandi külad soovivad haldusreformi järgses uues omavalitsuses jätkata Avinurme, Lohusuu, Kasepää, Saare ja Mustvee rahvaga koos, ei peaks olema üllatav. Mööname, et Mustvee sobib kohalikuks omavalitsus- ja elukorralduslikuks keskuseks, aga lähimaks tõmbekeskuseks jääb ikkagi Tartu linn.
Torma kandi elanikud soovivad kultuuriloo jätkumist ja omavalitsusliku elukorralduse arengut ka pärast haldusterritoriaalsete tingimuste muutumist.
Torma valla esindajad osalesid nii Peipsi kui Jõgeva suunalistes ühinemisläbirääkimistes ja loobusid Peipsi suunast hetkel, kui mõlema suuna liitumisläbiraakimistel olid põhimõtteliselt otsused juba tehtud. Et Peipsi suuna ühinemisläbirääkijad otsustasid kogukondliku arengut toetava mitmeringkonnalise esindusdemokraatliku omavalitsuskorralduse kasuks, Jõgeva suuna läbirääkijad aga tsentraliseeritud, kodaniku- ja kogukonnavaenuliku ühe valimisringkonnaga omavalitsuskorralduse kasuks, pole ka midagi imestada, et Torma valla elanikud segadusse sattusid.
Võtikvere mullu augustis peetud külakoosolekule järgnenud sündmused ja tegevused aitasid Peipsi suuna toetajatel jõuda arusaamisele, et kavandatud liitumine on samuti endisaegse kultuurilise arengu vaimus ja turvaline – iga kant säilitab oma näo ja ühistegevuses on kaasarääkimise õigus tagatud proportsionaalse esindatusega volikogus. Oma osa olukorra hindamises on ka Torma postkontori ebavajalik sulgemine ja hinnalise töökoha kaotus vallavanema suval.
Jõgeva suunas sõlmitud lepingu tsentraliseeritud, kodaniku- ja kogukonnavaenuliku ühe valimisringkonnaga valla vaim pole tormalastele tundmata, sest valitsev koalitsioon on viimastel aastatel läbi viinud Torma põhikooli ja lasteaia Linnutaja liitmisel saavutatud eelarvelise efekti suunanud Sadala lasteaed- algkooli ebaotstarbekate investeeringute ja tegevuste suurendamiseks. Mis kokkuvõttes tähendas omakorda Torma põhikooli õpilaste vähenemist ~10 protsenti.
Jõgeva valla ühinemislepingus fikseeritud tsentraliseerimine ja kogukonnavastasus ei veena reaalsete investeeringute tegemises Torma kandis, ning ääremaastumine kiireneb oluliselt.
On mõistetav, et iga võimul olev koalitsioon täidab oma lubadusi. Küll aga ei saa leppida olukorraga, kus võimukoalitsioon on avalikult vastandanud Sadala kandi ja Torma kandi külade elanikud. Eriti olukorras, mil langetatakse otsused järgnevaks inimpõlveks.
Et Torma vallavolikogu on tühistanud külavanema staatuse, siis elanike arvamuse väljaselgitamiseks külade viisi algatas MTÜ Tormalaste Kodupaigaühendus kodanikualgatuse korras vabatahtliku arvamusküsitluse. Eesmärgiga selgitada välja kõigi Torma valla hääleõiguslike elanike eelistused omavalitsuslikuks liitumiseks haldusreformi käigus.
Novembris 2016 lõpetati elanike küsitlemine Iravere, Kodisma, Leedi, Ookatku, Reastvere, Rääbise, Sätsuvere, Tuimõisa, Tõikvere, Tähkvere külades ja Sadala alevikus, kuna enamik oli oma toetuse Torma volikogu otsuse ja Jõgeva valla moodustamisega juba saanud.
Küll aga jätkati hääleõiguslike elanike küsitlemist Kõnnu, Rassiku, Tealama, Näduvere, Lilastvere, Oti, Vanamõisa, Liikatku, Võidivere, Vaiatu ja Koimula külades ning Torma alevikus (kokku 12 asumit), millest lähtudes esitati 2016. aasta 14. novembril Torma vallavolikogule eelnõu “Piiride muutmise ettepaneku tegemine”.
Pole saladus, et Torma vallavolikogu venitas sihilikult 2016. aasta 14. novembril esitatud eelnõu “Piiride muutmise ettepaneku tegemine” menetlemisega (18.01.2017), kuna see välistanuks Torma vallavolikogu otsuse nr 84 “Taotlus haldusterritoriaalse korralduse muutmiseks” vastuvõtmise 2016. aasta 22. detsembril. Mis veelkord tõendab, et kohalikel poliitikutel on Torma valla Torma ja Sadala kandi arengutest liiga erinevad arusaamad, et jätkata ühises omavalitsuses.
Kahjuks jättis ka valitsuse haldusreformikomisjon ja maavalitsus MTÜ TKPÜ protestile reageerimata.
Tänavu 18. märtsi seisuga eelistasid Peipsi suunalist liitumist 251-st vastanust 231 (92,1 protsenti), Jõgeva suunda toetas 20 (7,9 protsenti). Mis tähendab, et Peipsi suunalist liitumist toetab 1672 hääleõiguslikust elanikest 15 protsenti (251 elanikku). Tänavu 20. märtsil esitati Torma vallavolikogule eelnõu “Piiride muutmise ettepaneku tegemine” uuesti.
Ühisvalla moodustamise algstaadiumis soovivad Torma valla Kõnnu, Rassiku, Tealama, Näduvere, Lilastvere, Oti, Vanamõisa, Liikatku, Võidivere, Vaiatu ja Koimula külad ning Torma alevik (kokku 12 asumit) üheskoos liituda Mustvee linnaga, mis võimaldab reformi käigus moodustada Torma kandi osavallapõhise teenuskeskuse piirkonna. Ühise teeninduspiirkonna loomine tagab ühendomavalitsuse volikogus ka Torma kandi elanike proportsionaalse esindatuse (kolm-neli mandaati).
Avaliku kirja eesmärgiks on avalikkuse teavitamine ja lootus, et Torma vallavolikogu liikmetel (Ülvi Nool, Meeri Ottenson, Sulev Märss, Urmas Priks, Urmas Raide, Tiina Teppan ja Luule Väin) jätkub poliitilist tahet ning nad vabastavad Torma kandi Kõnnu, Rassiku, Tealama, Näduvere, Lilastvere, Oti, Vanamõisa, Liikatku, Võidivere, Vaiatu ja Koimula külad halduslikust pantvangi-staatusest nagu seda tehti Võtikvere külaga ning lubatakse liituda Avinurme, Lohusuu, Kasepää, Saare ja Mustvee rahvaga, see on nendega, kuhu tormalased kultuurilooliselt ja ka elulaadilt kuuluvad.
Avaliku kirja esitajad tunnevad head meelt, et kuus volikogu liiget ei ole vaidlustanud Sadala kandi 12 küla elanike soovi ühineda Jõgeva suunas.
AVO BLANKIN, MTÜ Tormalaste Kodupaigaühendus
