Torma valla segakoor Sõbrahing käis möödunud nädalavahetusel kontserdireisil Soomes. Laupäeva õhtul anti Helsingi Pakila linnaosa Hea Karjase kirikus iseseisev kontsert, pühapäeva hommikul osaleti samas kirikus toimunud jumalateenistusel.
Pakilasse tuli kooril sõita vähendatud koosseisus ehk 17 lauljaga. Paraku on ikka nii, et pikematele väljasõitudele ei saa kõik inimesed kaasa tulla. Teele asuti laupäeva varahommikul. Sama päeva lõunal saadi juba Pakila kirikus proovi teha ja õhtul anti sealsamas kontsert.
“Pakila kirik on meie mõistes moodne kirik,” ütles Torma valla segakoori Sõbrahing dirigent Mare Talve. “Selle vanem osa on ehitatud umbes pool sajandit tagasi, uuem osa valmis aga 1992. See on tunduvalt suurem kui vana osa, nii et Pakilas õmmeldi, piltlikult öeldes, nööbi külge uus pintsak.”
Kunagi oli Pakila iseseisev linn, nüüdseks on see aga Helsingiga kokku kasvanud ja selle osaks muutunud. Ehkki hoonestus koosneb seal enamasti eramutest, on tegemist kiiresti areneva piirkonnaga, kus elanike arv jõudsalt kasvab. Seepärast tuligi kirik juba enam kui kakskümmend aastat tagasi suuremaks ehitada.
Tormalased andsidki kontserdi kiriku soojas ja suurepärase akustikaga uues osas.
“Kui Torma kirikus ja teistes Eestimaa kirikutes seisab koor kontserti andes ikka altari ees, siis Pakilas juhatati meid pärast esimest, altari ees tehtud hääleproovi hoopis altari taha vasakule poolele: neil on akustika nii sätitud, et koori kõla on seal parim,” ütles Mare Talve.
Lõpetati “Tuljakuga”
Sõbrahinge Pakila kontserdi kavast moodustasid tema sõnul umbes poole mullusuvise laulupeo laulud. Kontsert algas ja lõppes Miina Härma helitööga: alguses kõlas “Ei saa mitte vaiki olla”, lõpus aga “Tuljak”. Esitati ka Gustav Ernesaksa, Veljo Tormise, Alo Mattiiseni ja teiste autorite laule.
“Mõne palaga meenutasime äsja möödunud jõule, ent valisime kavva ka selliseid laule, mis lihtsalt meile endale meeldivad ja mida lauldes end kindlalt tunneme,” ütles Mare Talve. “Päris uusi laule me selgeks ei õppinud, küll aga korraldasime kodus ühe ühise laululaupäeva, et kogu Pakilas esitatav repertuaar korralikult üle korrata.”
Soomlaste jaoks oli huvitav, et eesti keele kõrval said nad kontserdil kuulda võru ja vadja keelt. Sealse publiku lemmikuks kujunes aga Piret Ripsi laul “Mu süda usub õnne”.
“Pakila inimesed kuulsid seda laulu juba siis, kui käisid möödunud aasta augustis Torma kihelkonna 700. aastapäeva pidustustel: laulsime seda siis Torma Maarja kirikus,” ütles Mare Talve. “Et laul neile väga meeldis, küsisid nad endale selle noodi. Nüüdseks on nad selle sõnad soome keelde tõlkinud ja andsid need omakorda meile. Nii et võime tulevikus, kui vaja, kõnealust laulu soome keeles esitada.”
Ka Pakilas tegutseb segakoor nimega Vox Sonora. Sõbrahinge kontserti oli kuulamas selle koori lauljaid ja rohkesti muud rahvast, sealhulgas Helsingis elavaid eestlasi.
Lisaks kontserdi andmisele osalesid Sõbrahinge lauljad Pakila koguduse jumalateenistusel. Pühapäevahommikuse teenistuse ajaks olid esitatavad laulud tormalaste jaoks kenasti järjekorda seatud ning eestikeelsed sõnadki juurde pandud. Nii oli neil mugav kaasa laulda.
Ööbimiseks pakuti Sõbrahingele välja ruumid Pakila kiriku vanemas osas, kus tegutsevad pühapäevakool ja lastehoid. Võõrustajad tõid kohale madratsid, muu varustus oli igaühel endal kaasas. Nii et magati, nagu headel laulupeo aegadel, põrandal.
Tegusad sõbrad
Torma valla segakoori külaskäigu valmistas ette Pakilas tegutsev Torma sõprade ühendus. Selle eestvedajad Pauli Matikainen, Tapani Harviainen ja Uolevi Langinmaa on suhteid Tormaga hoidnud juba 1988. aastast alates.
“Torma ja Pakila koostöösuhted said alguse Torma koguduse tollase õpetaja Peeter Karma vahendusel,” ütles kakskümmend aastat Torma koguduse juhatust juhtinud Peeter Keiv, kes on üksiti Sõbrahinge laulja. “Kõigepealt käivitati Torma-Pakila ühine lihatööstus Torpak ning hakati Pakila reisihuvilistele igal kevadel Eesti-reise korraldama. Need lõppesid alati jumalateenistusega Torma kirikus. Kui lihatööstus tegevuse lõpetas, ostis Pakila pool oma osakud välja ja annetas Torma kogudusele. Selle eest sai pastoraat uue katuse ja väikese siseremondi. Torma sõprade ühendus tegutseb praegugi. Sidemed kahe paiga vahel ongi kujunenud mitte niivõrd kahe koori või kahe koguduse vahel, kuivõrd lihtsalt entusiastlike ja sõprussuhete hoidmisest huvitatud inimeste vahel.”
Segakooris Sõbrahing laulev Torma vallavanem Triin Pärsim lisas, et Pakilas tegutsevad Torma-sõbrad teevad tõesti sooja südamega tänuväärset tööd: korraldavad heategevusüritusi ja korjandusi ning toetavad Torma kirikut.
“Nendega on hea suhelda juba sellepärast, et nad saavad aru meie keelest ning meie elust kõigi selle probleemidega,” ütles Triin Pärsim. “Meie koorile oli selline sõit aga väga vajalik. Ka väike kogukonnakoor, nagu me oleme, vajab väljaspool kodu esinemise kogemust ning põhjust end tavalisest rohkem kokku võtta ja pingutada. Neil, kes olid kaasas ka meie eelmisel, 2011. aasta sügisel teoks saanud Pakila-reisil, oli aga võimalus kohtuda vanade heade sõpradega. Sõprussidemeid tekkis muidugi juurde ka sellel reisil.”
Ka dirigent Mare Talve kinnitas, et kooriga on ikka vahepeal vaja reisil käia.
“See võimaldab inimestel tavapärasest keskkonnast välja saada. Reisilt kaasa saadud ühesugused muljed ja kogemused liidavad lauljaid, neil on, mida pärast arutada,” ütles Mare Talve.
Torma valla segakoori dirigent Mare Talve:
Reisil käimine liidab koori ja aitab tavapärasest keskkonnast välja saada.
RIINA MÄGI
