Eelmisel reedel oli Torma Põhikooli staadionile üles pandud Ökokrati Keskkonnatelk, kus Torma ja Sadala kooli noored said sokkidest ussikesi meisterdada, vana mööblit restaureerida ning Samuel Golombi margi- ja mündikoguga tutvuda.
Keskkonnatelgis jätkus koolilastele tegevust terveks päevaks. Torma õpilastel tavalisi õppetunde reedel ei toimunud, kuid see ei tähenda, et nad sel päeval midagi ei õppinud. Päeva jooksul omandasid õpilased ja õpetajad teadmisi nii loodushoiust kui kollektsioneerimise võludest.
Tänavune Keskkonnatelk kandis sõnumit “Vanal varal on väärtus”. Ühes töötoas oli võimalik teha sokkidest ussikesi. Neist said hiljem tegelased näidendis, mille juhendajad Leirella-Brünella ja Võluvill lastel välja mõelda aitasid. Ussikeste valmistamine oli sedavõrd huvitav, et niiti ja nõela ei peljanud kätte võtta ka poisid.
Telgi teises otsas oli üles seatud restaureerimisnurgake. Antiigiveebi spetsialist andis koolipoistele ja -tüdrukutele tööriistad ja juhendas, kuidas vana tooli ja pildiraami restaureerida. Et vana mööbli taastamine võtab palju aega ja tööd soovisid teha paljud, sai igaüks anda oma panuse ühe mööblitüki korrastamiseks. Koos poistega nühkisid toolijalgadelt vana värvi maha ka tütarlapsed. Mõnede neidude arvates oli tooli parandamine isegi põnevam kui sokkide ussikesteks õmblemine.
Tunnevad hästi teravilju
Mitmeti pandi proovile ka laste teadmised. Ühe laua juures olid maitseainepurkides erinevad viljaterad. MTÜ Ökokratt juhatuse esimees Priit Adler oli meeldivalt üllatunud, sest enamik lapsi tegi teraviljasortidel vahet. “Meil olid ühes purgis ka läätsed, mis ei ole just kõige tavalisem vili, kuid isegi selle tundsid lapsed ära,” rõõmustas Ökokratt Priit. Pisut keerukamaks osutus ülesanne, kus tuli kinnist ja läbipaistmatut purki raputades tekkinud heli järgi ära arvata, mida anum sisaldab.
Üheks Keskkonnatelgi tõmbenumbriks oli Samuel Golomb koos oma margi- ja mündikoguga. Samuel selgitas huvilistele kollektsioneerimise põhimõtteid.
“Mark kleebitakse ümbrikule ja saadetakse kiri ära, pärast pole marki enam vaja, siis võtangi mina selle endale,” tõi ta näite. Mehel oli kaasas paar kohvritäit münte ning kümmekond margialbumit. Kõige haruldasemaid münte ja marke ta arusaadavatel põhjustel kaasa polnud võtnud, kuid rääkis neist. Kõige kallimaks peab ta enda sõnul Eesti esimest marginelikut, mille umbkaudne väärtus on 360 000 krooni. “Tavaliselt küsitakse minult, miks ma seda maha ei müü. Ja mina vastan, et see mark on minu jaoks palju hinnalisem kui nimetatud rahasumma,” selgitas Golomb.
Keskkonnatelk Tormasse KIK-i abiga
Üks põnevamaid münte, mis kollektsionääril kaasas, oli raketimetallist vermitud maksevahend, mis oma mõõtmetelt oli üsna suur ja ei mahuks ühessegi tavalise rahakoti senditaskusse. Suurusele vaatamata oli see sulgkerge ja kaalus vähem kui praegu käibel olev Eesti viiekümnesendine. Golombi kogud tekitasid nii mõnelgi õpilasel ja õpetajal soovi ka ise midagi koguma hakata.
Maskott Roheline punkt, Ökokratt Uko ja Pandipakend pidasid lastele loengu taaskäitlusest ning loodushoiust. Puuliikidest oli telgi juurde rääkima tulnud elupõline kalamees ja loodushuviline Vladislav Koržets, kellega koos istutati kooli aeda neliteist noort puud.
Keskkonnatelgi aitas Torma kooli juurde organiseerida Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK), kes toetas üritust rahaliselt. KIK-i Jõgevamaa esindaja Enn Selgis kinnitas, et taolisi üritusi on koolinoortele tarvis ning Torma valla lapsed said sellel päeval palju vajalikke teadmisi. Veel lisas Selgis, et kui teised vallad soovivad samasugust ettevõtmist ka oma noortele korraldada, võivad nad samuti KIK-ilt abi paluda.
i
EILI KOITLA
