Torma Kodupaigaühendus andis välja VIII Torma albumi. I Torma album ilmus aastal 1939. Sellele järgnes pikem vahe, üheksakümnendatest hakkasid nad uuesti ilmuma ning tänavu jõudis järg peale viieaastast vaheaega VIII albumi kätte. Albumid antakse välja ettetellijate ja toetajate rahaga, nii oli see esimese albumi puhul ning samasugust mudelit kasutatakse siiani.
Nagu ka varasemates albumites, on selle sisuks Torma kihelkonna ajaloo teemad, kodu-uurimuslikud kirjatükid ja albumi ilmumisaja kogukonnaelu teemade kajastused. Samuti Torma inimeste elulood.
Koostaja Avo Blankin rääkis oma põhimõtetest nii: „Eesmärk on säilitada mingisugusedki killud Torma elust. Et kui keegi kunagi hakkaks panema kokku Torma kandi ajalugu, siis oleks seda millegi alusel teha. Senine Torma kihelkonna ajalugu lõpeb ju Eesti Vabariigi algusega.“ Blankin viitas sellega Johannes Hiiemetsa 1933. aastal kaitstud magistritööle, mille Torma Kodupaigaühendus 2014. aastal uuesti välja andis.
Pealkirja all „Klassikaaslased kogu eluks“ on koostaja VIII albumisse koondanud 1956. aastal Torma kooli lõpetanute lühielulugusid koos klassikokkutulekute kroonikaga. „Otsisin inimest, kes oli küüditatud ja käis Siberitee läbi, sattusin kokku Urvega. Teda ma kooliajast ei mäleta, oli varem lõpetanud. Kuna siis oli nende klassikokkutulek, tulid teised lood juurde ja küüditamise lugu jäi järgmiseks korraks,“ rääkis Blankin.
Luule Lehemetsalt on ülevaated Torma naisrahvatantsurühma 15aastasest tegevusest ja Torma näiteringist. Ka on leidnud oma koha albumi kaante vahel Annika Maksimovi 2014. aastal gümnaasiumi uurimistööna valminud kirjutis „Torma puhkpilliorkestri ajalugu“. Ka Torma puhkpilliorkestri ajaloost on kollektiivi 150. sünnipäevaks raamat välja antud, seega sai Annika Maksimov, kes ka ise orkestris mängib, keskenduda selle sajandi sündmustele.
Suur osa pühendatud ajaloole
Rahvariideentusiast Meida Plankenilt on ülevaade Torma ümbruse rahvariietest. Ta on sündinud Avinurmes, hiljem elanud Tormas ning endale mõlema piirkonna rahvariided valmistanud. „Peale sõda ei ole rahvariide kandmist enam eriti uuritud,“ nendib kogumiku koostaja. „Sageli pakutakse Torma rahvariiete pähe välja Avinurme väikekihelkonna või Torma-Peipsiääre riided, mis ometi erinevad,“ lisas ta.
Torma arstidest Johann Georg Eisenst alates ja meditsiinitöötajatest on koostanud illustreeritud nimestiku Helju Kütt.
Nagu VII albumis, on ka VIII koha leidnud Torma kihelkonna 700. aastapäevale pühendatud ajalookonverentsi materjalid. On koduloolase Ülo Pärniku ettekanne koos tema kommentaaridega ning Vello Paatsi ettekanne Carl Robert Jakobsoni perekonnaloost, tema isa, Torma köstri ja kirjamehe Adam Jakobsoni päritolust.
Et kahe albumi vahele jäi haldusreform ja selle ettevalmistamise ajale Torma ümbruse külade sooviavaldused Jõgeva vallast Mustvee valda astuda, on siin ka selle protsessi meediakajastused. Samuti asjakohane sõnavõtt, pöördumine ja avalik kiri.
Aga kaugelt kõige põnevam osa sest albumist on esimest korda trükisõnas avaldatud 2014. aastal Torma kiriku torni renoveerimise ajal tornimunast leitud silindris peidus olnud dokumendid. Silindri sisu oli sinna jäetud 1911. aastal.
Selles oli tollase Torma ja Lohusuu koguduse õpetaja Andreas Laasi läkitus järeltulevatele põlvedele. Albumis on see avaldatud kahes erinevas tõlkes. „Mõlemad südamega tehtud, erinevad tõlkijad ja stiilid, ma ei raatsinud kumbagi välja jätta,“ ütles koostaja Avo Blankin. „Blankin palus Ülo Pärnikul tõlkida ja mina Vallo Ehasalul,“ lisab Torma Maarja koguduse õpetaja Mehis Pupart.
Pärisorjuse kaotamise lugu
Pastor Johann Georg Eisenist on tavalugejale varem kirjutanud Anton Jürgenstein oma 1921. aastal ilmunud raamatus ja Johannes Hiiemets oma magistritöös. „Eisen oli majandusmees ja Saksamaal väga levinud kameralistlike vaadete pooldaja. Saksamaa talurahvas elas mõnevõrra teistsugustes tingimustes. Nad rentisid maad, mida harisid, kuid said selle pärandada oma järeltulijatele. Neil olid palju suuremad õigused, ka maksid nad raharenti ja see mõjus majandusele paremini ning talupojale paremini. Eisen taotles, et talupoeg elaks nagu Saksamaal, oleks rohkem haritud, eneseteadlik ja jõukam. Ta leidis, et see mõjuks ka riigile paremini. Küllap oli ta oma ajast ees,“ arvas Pupart.
Eiseni 300. sünniaastapäevale ja Torma kihelkonnakiriku 250. aastapäevale pühendatud ajalookonverentsil esinenud Inglise ajaloolane Roger Bartlett pakkus välja, et Eisenist võiks alustada pärisorjuse kaotamise lugu Vene impeeriumis. Bartletti ettekanne „Eisen ja tema aeg“ on samuti leidnud koha Torma VIII albumi kaante vahel. Eiseni ja Schultz-Bertrami tekstid albumis on tõlkinud Ülo Pärnik.
„Tegin enne õiget aega avalikuks oma sõnumi tulevastele põlvedele,“ kommenteeris õpetaja Pupart viis aastat tagasi kiriku tornimunasse paigutatud sõnumi avaldamist albumis. „Mida hiljem see silinder uuesti lahti võetakse, seda parem,“ nentis ta.
Albumi lõpuosas on koha leidnud vahepealsetel aastatel lahkunud oluliste tormalaste nekroloogid. „Meenutagem tänuga nende osa varasemate Torma albumite kokkuseadmisel ja väljaandmisel. Torma album VIII oleks tahtnud EV100 jaoks teha,“ ütles koostaja Avo Blankin.
„Jäi niipalju hiljaks, ei julgenud seda enam mainida. Järgmise tahaks välja anda Tartu rahu 100. aastapäevaks.“ lisas ta.
ANDRA KIRNA
