Laupäeval tähistati Vaiatu Küla Seltsi 20. ja rahvamaja 55. aastapäeva toreda peoga. Kutsutute hulgas oli nii praegusi kui ka endisi külaelanikke, kes tihedalt seltsi ja rahvamaja tegemistega seotud. Kohaletulnuid tervitas kohalik rahvatantsurühm Somel.
Ma ise ilu tegija,
rõõmu kallis kandija.
Ilu kannan kaasassana,
puna põllepaeladessa,
rõõmu rõhtude vahela.
Enne ma une unustan,
maha jätan magamise,
kui ep ma ilu ei unusta
ja rõõmu ei kallista kaota …
kõlas sellel päeval üks õnnitlustest ja see iseloomustab kõige paremini ka Vaiatu kogukonna olemust.
„See, et mõlema tähtpäeva pidu peetakse koos, on ehe näide, et selts ja rahvamaja on nii tihedalt seotud, et on raske aru saada, kus üks algab ja teine lõpeb,“ tõdes oma tervituskõnes Torma ja Vaiatu rahvamajade kultuurijuht Liina Abram ja lisas, et rahvamaja on ja jääb küla südameks ja sümboliks.
Tulles on kerge nostalgia
Sama kinnitas ka kakskümmend aastat Vaiatu rahvamajas juhatajana töötanud Aili Oja: „On teada, et kui maja 1965. aastal ametlikult avati, siis ringide tegevused selles käisid juba enne seda.“
Ajaloost on teada, et oli 1960. aasta, kui Suure Oktoobri kolhoosi esimees Ivan Danilov hakkas mõtteid mõlgutama kolhoosile uue kontor-klubi ehitamisest.
Vanad, nii kontor kui ka klubi, olid rahvale kitsaks jäänud, eriti just tol ajal väga tähtsate kolhoosi lõikuspidude korraldamiseks.
„See maja on kohalike jaoks alati olnud just kooskäimise ja pidude pidamise kohaks ja aegadega on muutunud kõik paremuse poole. Nüüd on hea meel, et selts toimetab ja maja elab,“ kinnitas Aili.
„Mäletan aegu, kus oli mure, et köök asub all keldris ja muru sai ümber maja niitmas käia oma niidukiga. Kui lõpuks sai korda tehtud järve äär, siis olid paljud üllatunud, et siin ka järv on. Nüüd on ikka tore, et on koht laululava jaoks ja üritusi toimub rahvamajas sees ja väljas.“
„Kunagi oli selles majas aeg, kus toimis korraga 22 erinevat huviringi ja kõige rohkemate osavõttudega olid kohvikklubid, kus käis kohal kuni 300 inimest. Toimetamist jagus kohapeal palju ja näiteks sai peetud niinimetatud süldibändide festivali Vaiatu Rosolje. Selle algatajaks ja korraldajaks sain just tänu sellele, et meie oma majas tegutsenud Kalev Roosi juhendatud bänd osales süldibändide kokkusaamistel ja nende korraldustega ma rahule ei jäänud,“ selgitas Aili ja lisas, et nii tuligi ise korraldada ning nii üheksa suve järjest. See tõi kokku bände üle terve Eesti.
Kõik on teretulnud
Kõiki, kes olid rahvamajaga seotud, aga on läinud juba kaduviku teed, palus Aili mälestada leinaseisakuga. See näitab, kuidas väärtustatakse neid, kes on andnud oma tegevustega panuse, et tänasel päeval oleks koht, kus käia, ja pikk ning väärikas ajalugu, mille üle uhke olla.
Praegu majas toimetav Liina Abram mäletab oma ühte tutvust selle majaga just tänu seigale, kus ta Tallinna tüdrukuna Vaiatu rahvamajas kinos käies sattus olukorrale, kus ühte poissi ajas saalis taga vihane tüse mees.
Temast mööda jõudes lihtsalt midagi mõtlemata pani Liina mehele jala ette ja mees kukkus. Liina oli kindel, et nüüd nad saavad mõlemad poisiga lihtsalt peksa. Tegelikult mõlemad pääsesid, sest mees ei uskunud vist, et Liina seda meelega tegi.
„Ma muidugi ei mäleta seda maja ainult tänu just sellele seigale, pigem mäletan seda seika seoses kinos käimisega. Tallinnas ma lapsena kinos ei käinud ega teadnud midagi India filmidest, mida Vaiatu tüdrukud said Vaiatu klubis vaadata,“ selgitas Liina.
Liina Abram tänas kõiki, kes on andnud oma panuse selle maja edukaks toimimiseks ja kaasa teinud igal võimalusel edendades nii küla, seltsi kui ka rahvamaja arengut.
„On palju tehtud, aga selleks, et see maja saaks toimida täielikult väljaarenenud kogukonnakeskusena, oleks vaja valmis saada veel ka majutuskohad. See on tulevikus tegemisel,“ lisas Liina. „Rahvamaja on küll antud külaseltsi kätte, kuid siia on oodatud ka kõik teised kohalikud ühendused.“
Kõik soovijad said rahvamajas ringi uudistades külastada ajaloo- ja käsitöötuba, kus lastele pakuti võimalust meisterdamiseks. Avatud oli kogukonnaköögi kohvik. Süüa sai juubelitorti. Pärast ametliku osa lõppu järgnes tantsuõhtu ansambliga ERGO.
Üleval oli ka selleks päevaks seatud näitust, mis andis ülevaate kohalikust ajaloost ja seda just ajalehtedes ilmunud artiklite väljalõigetega. Uute näituste tarvis tegi sellest aastapäevaüritusest fotosid Torma ja Vaiatu rahvamajade kultuurijuhi abi Terle Roondik. Näitust saab külastada ja rahvamaja oma ürituste jaoks broneerida jätkuvalt, sest ka edaspidi jääb see maja kõigile soovijatele avatuks. Seda muidugi juhul kui koroona tõttu kultuuriasutusi kinni ei panda.
ULVI TAMM
