Uus töölepinguseaduse eelnõu, mis on juba mitmeid kuid erinevate osapoolte kirgi kütnud, on lõpuks saanud kompromisskuju. Tööturu osapooled ja valitsus on olulisemates põhimõtetes kokku leppinud. Peagi on eelnõud oodata Riigikokku.
Praegu kehtiv regulatsioon on pärit ajast, mis loodetavasti enam kunagi tagasi ei tule. Uus töölepinguseadus on koostatud globaalse majanduse põhiprintsiipe ja toimimist silmas pidades. Antud eelnõu aitab Eestil areneda, parandab töötajate turvalisust ja vähendab bürokraatiat. Eelnõu kesksel kohal on tööturu paindlikkus.
Riigi arengu peamisteks eeldusteks on õppiv inimene ja ettevõtjasõbralik majanduskeskkond. Antud seaduseelnõu võimaldab ettevõtetel muutuvate majandustingimustega paremini kohaneda ning soodustab õppimist ja enesetäiendamist läbi erinevate koolituste. Seaduseelnõu tagab inimestele sissetuleku töö otsimise ajal, samas pakub riik rohkem abi töö otsimisel ning loob võimalused täiendkoolituseks. Lisaks kaotab uus seadus töösuhetest ebavajaliku bürokraatia. Nii näiteks kaovad tööraamatu pidamise kohustus, isikukaardi ja töösisekorra eeskirjade kohustuslik vorm ning sisekorraeeskirjade kooskõlastamine tööinspektsiooniga.
Võidavad mõlemad pooled
Töötaja, kuid ka tööandja huvides on see, et inimene pidevalt areneks ning end täiendaks. Elukestev õpe on omandamas senisest veelgi olulisemat ja sisulisemat tähendust. Uue regulatsiooni kohaselt pikeneb töötaja õppepuhkus, mille jooksul säilitatakse töötaja keskmine palk, seniselt 14 päevalt 20 päevale. Investeeringud töötaja tööga seotud tasemekoolitusse vabastatakse erisoodustusmaksust.
Oluline on see, et töötaja garantiid jäävad alles ning samas vähenevad tööandja kulud, mis on seotud töösuhte lõpetamisega.
Töölepingu lõppemisest tuleb ikka ette teavitada ning hüvitisi makstakse samuti. Etteteatamistähtaega ja koondamishüvitise suurust on korrigeeritud. Etteteatamistähtaega muudetakse vahemikus 15 päevast kuni kolme kuuni (seni kehtib vahemik kahest kuni nelja kuuni) ning koondamishüvitist ühest kuni kolme kuuni. Samas suureneb aga töötukassast makstav hüvitis esimese saja töötuks olemise päeva jooksul 70 protsendini eelmisest palgast, mis täna on 50 protsenti. Pärast sadat päeva on see 50 protsenti tänase 40 protsendi asemel.
Töötuskindlustuse miinimumtase tõuseb 50 protsendini eelmise aasta miinimumist. Töötuskindlustust hakkavad saama inimesed, kes on töölepingu lõpetanud kas poolte kokkuleppel või isegi töötaja enda algatusel.
Parim võimalik kompromiss
Tööandjate elu muutub lihtsamaks, kuna kaob ära vajadus kooskõlastada raseda töösuhte lõpetamine tööinspektsiooniga. Tööandja peab aga tõestama, et lahtilaskmise põhjus ei olnud rasedus. Juhul, kui tööandja vabastab sellise töötaja põhjuseta, tuleb tal töötajale maksta kõrgendatud hüvitist.
Tööturuamet ja töötukassa liidetakse. Seeläbi suureneb uue loodava ameti rahastamine, mis loob eeldused teenuse kvaliteedi parandamiseks. See omakorda võimaldab inimesi kiiremini tööturule tagasi tuua ning vähendada seeläbi tööjõupuudust.
Kokkuvõtteks võib öelda, et antud eelnõu kujul on tegu peaaegu parima võimaliku kompromissiga, mis tänastes tingimustes on võimalik saavutada.
Uus töölepinguseadus aitab Eestil areneda, parandab töötajate turvalisust ja vähendab bürokraatiat. Samas muudab Eesti tööturu tunduvalt paindlikumaks, tööjõu kvaliteetsemaks ning tasustamise ja loodava lisaväärtuse suuremaks.
LAURI LUIK,
Riigikogu liige, Reformierakond
