Töötukassa ülesanne ei ole juba ammu töötute üle arvet pidada ja töötushüvitist ning töötutoetust vahendada. Üha suuremaks on läinud teenuste valik ja kirjumaks seltskond, kellele neid pakutakse.
Töötukassa toel on võimalik õppida ka töötaval täiskasvanul. Tegemist on teenustega, mis on mõeldud töötajatele, kes vajavad tuge töökoha vahetamisel või tööl püsimiseks oskuste puudumise ehk aegumise tõttu. Kasu saab ka tööandja, keda toetatakse vajalike oskustega tööjõu leidmisel ja ettevalmistamisel.
Töötukassast saavad küsida tasemeõppes osalemise toetust töötajad või registreeritud töötud, kes asuvad õppima kutse-, rakenduskõrg- või kõrgharidust bakalaureuseõppekaval andvasse õppeasutusse.
Koolituskaardiga tööturukoolitus on mõeldud töötusriskis olevatele töötajatele ning kvalifikatsiooni saamise toetamise teenus tööturukoolituse või koolitustoetuse toel koolituse läbinud töötajatele. Koolitustoetus tööandjale on ette nähtud töötajate teadmiste ja oskuste arendamiseks nende tööle asumisel, kohanemisel muutustega tööandja majandustegevuses ja töötajate eesti keele oskuse arendamiseks.
Alustada tuleks karjäärinõustamisest
„Kodulehel on küll kõik kirjas, aga sageli ei leita seda vist üles,“ ütles töötukassa Jõgevamaa osakonna karjäärinõustaja Margit Alliksaar.
„Soovime töötavatele inimestele tutvustada meie võimalusi,“ rääkis töötukassa Jõgevamaa osakonna juhataja Liina Võsaste. „Oleme teinud reklaamikampaaniaid, aga siiski märganud, et Jõgevamaal ei jõua see hästi inimesteni,“ lisas ta.
„Toetakse erialasid, mille järele kutsekoja OSKA uuringu põhjal on Eestis vajadus järgmise kümne aasta jooksul,“ rääkis Alliksaar. „Et inimene õpiks ümber erialale, millel ta leiab tööd,“ ütles ta. „Lisaks sellele hindab töötukassa kaks korda aastas lühiajalist tööjõuvajadust erialade lõikes. See annab ülevaate, millistel ametialadel on tööjõu ülejääk, puudujääk või tasakaal,“ sõnas osakonna juhataja.
Enam nõutud on tehnikavaldkonna spetsialistid, õed-hooldajad ja metsatehnika autojuhid.
Tee töötukassa toetatud õpinguteni algab karjäärinõustaja juurest. „Jõgeval inimesi karjäärinõustajaga ei meelita,“ nentis Alliksaar. „Sageli ei kujuta inimene ettegi, mida karjäärinõustamine endast kujutab. Öeldakse, et ega ma ju mingit karjääri teha taha, tahan töötada lihtsalt näiteks klienditeenindajana. Aga ka ameti vahetus, minek ühelt ametikohalt teisele on karjääri kujundamine. Õppimissoovi korral tuleb see karjäärinõustajaga läbi rääkida,“ selgitas Alliksaar.
Seni on enam koolitatud kokki, hooldajaid, aga ka autojuhte. „Neil aladel, millest on puudus, on täiesti võimalik, et inimene asub õppima ja tööle korraga, kui tema elu- ja töökorraldus ning töö iseloom seda võimaldab. Kui töötu läheb meie kaudu õppima, võib ta oma õpingud lõpetada ega pea valima, kas läheb tööle või saab oma diplomi kätte,“ rääkis töötukassa osakonnajuhataja.
Tasemeõppes on töötava inimese jaoks toetus 130 eurot kuus, töötu jaoks, kel muid sissetulekuid pole, 260 eurot kuus.
Juhul kui inimese tervis ei võimalda senist tööd jätkata, ei ole piiranguid tasemeõppe erialade valikul, on oluline, et ta õpitaval alal toime tuleks.
Peale tasemeõppetoetuse saab töötukassast küsida toetust koolituskaardi alusel.
Koolituskaardiga õppima
„Meil on koolituskaardipartnerid, kelle nimekiri on töötukassa kodulehel. Klient, kellega lepime kokku, et ta läheb meie kaudu õppima, sisestab kodulehe otsingu väljale eriala ja saab valida kursusi pakkuvate koolitajate hulgast. Jälgime, et koolitajad oleks tasemel, sest töötukassat huvitab, et inimene saaks koolitusest soovitud kasu – teadmisi ja oskusi,“ rääkis Võsaste.
Mida õppida soovitakse? „Enamasti on meil inimesed realistlikud, kahe jalaga maa peal ja soovid on olnud samuti mõistlikud,“ rääkis karjäärinõustaja.
„Küll soovitakse aeg-ajalt moodsaid esoteerilisi asju ja holistikateemasid. Hooajati on soov hakata õppima iluteeninduse koolitusel. Noortele tundub see hästi põnev ja glamuurne eriala. Käib kiirel küünetehniku kursusel ära ja hakkab ettevõtjaks. Siis aitame mõelda, kui suur peab olema klientuur, kust seda leida, palju on konkurente jne. Ja kas ainult sellega on võimalik end elatada,“ rääkis Võsaste.
„Iluteeninduse valdkonnas peaks siiski inimesel olema vähemalt kutseharidus, sest ilu kõrval võib vahel olla tegemist terviseprobleemiga. Terviseküsimusi väike küünemaalingute kursus ju ei sisalda. Vastava hariduseta inimene riskib tervisekahju tekitamise ning seetõttu kahjunõudega,“ selgitas ta.
Ka juhilubade koolitusele pääsemise taotlus peab olema põhjendatud. „Kui klient elab näiteks piirkonnas, kust mitte kuidagi muud moodi tööle ei pääse. Me teame näiteks piirkonda, kust teisipäeval saab Jõgevale ja neljapäeval tagasi. Seal elaval inimesel on juhiload hädavajalikud, et tööl käia. On ka näiteid, kus kliendid ongi leidnud töö, kui on juhtimisõiguse omandanud. Paljudes kohtades on juhtimisõigus juba nõuetes kirjas, näiteks müügiesindajatel ja automehhaanikutel,“ rääkis Jõgeva osakonna juhataja.
Ettevõtluskoolitusi saab valida
Juhuks, kui inimene ei taha enam palgatöötaja olla, on töötukassal varuks grupinõustamine teemal „Ettevõtjaks või mitte“. „Nii mõnigi on saanud siit julgust oma ettevõtlusideega edasi minna.
Ettevõtlustoetusega saame toetada ka vanaduspensionäre, kes enam palgatööd teha ei taha, aga mingi ettevõtlusega siiski tegeleks. Ka vanaduspensionärid saavad meie käest ettevõtluskoolitust, kui nad soovivad. Selleks peavad nad aga olema meil tööotsijana arvel. Ettevõtluskoolitusi ei korralda enam töötukassa ise. Neid saab nüüd valida koolituspartneritelt vastavalt oma eelnevale taustale ja oskustele.
Vanaduspensionär võib kellegi juurde tööle saada ka tööpraktika kaudu,“ ütles Võsaste.
„Tulge ja rääkige meiega, kui olete töötu, kardate kaotada töökohta, ei saa tervise pärast enam senist tööd edasi teha või soovite hakata ettevõtjaks. Ei saa lubada, et saame igale soovile vastu tulla, aga ühendust võtta tasub alati,“ julgustas töötukassa Jõgevamaa osakonna juhataja Liina Võsaste.
ANDRA KIRNA
