Esmaspäevast Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu tegevjuhi ametis alustav Raivo Suni käis Põltsamaale jõudmiseks läbi tavatult pika tee Oslo ja Tallinna kaudu, kuid juba siis, kui tema abikaasa Kadri 2008. aastal Põltsamaale tööd sai, teadis mees, et temagi tuleb siia.
Raivo Suni tunnistas, et mõnedele tema Tallinna tuttavatele võis küll jääda mulje, et kõik sündis suisa päevapealt, kuid tegelikult oli tegemist umbes viis aastat kestnud protsessiga, mis jõudis nüüd loogilise lahenduseni.
Tuli tuttavasse paika
Põltsamaal olid Sunid varemgi suvitanud, sest selles linnas elasid Kadri vanavanemad. Kuid viis aastat tagasi hakkasid mõlemad otsima võimalusi Tallinnast lahkumiseks. Esimesena õnnestus see Kadril, temast sai Põltsamaa linnavalitsuse haridus- ja kultuurinõunik.
“Seejärel elasime nii, et Kadri Põltsamaal ja mina Tallinnas. Tõsi, nädalavahetused olin kõik juba siin,” rääkis Raivo Suni.
Kaks päeva nädalas võis Raivo töötada kodus ja kõige raskem oli talle Põltsamaalt Tallinna sõitmine. “Kui ma teisipäeviti ära sõitma pidin, oli ikka närune tunne küll. Neljapäev oli jälle kõige parem päev, sest siis sain Põltsamaale tagasi,” tunnistas ta. Kui kogu elu on juba mujal, on väga raske end pealinnas töölainele häälestada.
Põltsamaal tekkisid uued tuttavad ja koht muutus aina kodusemaks. Pärast kaksikute Kirsi ja Kauri sündi 2010. aastal polnud Sunidel enam küsimust, kus on kodu.
Käesolevast aastast oleks Raivo nii või teisiti pere juurde tulnud, sest töö Tallinnas oli end ammendanud. Jäävad loengud Tallinna Ülikoolis, kuid see on üsna marginaalne koormus.
Panus kohalikku ellu
“Põltsamaale tulek on muutnud minu suhtumist kohapealsetesse asjadesse,” tõdes Raivo. Kõigepealt sai Sunide eestvedamisel Põltsamaale asutatud Pressimuuseum. Ja selleks oli ka põhjust. Nimelt algas just Põltsamaalt eestikeelne ajakirjandus, sest 1766. aastal trükkisid Peter Ernst Wilde ja August Wilhelm Hupel Kuningamäel esimese numbri eestikeelsest ajakirjast “Lühhikene õppetus….”
Pressimuuseum nõuaks praegu Raivo Suni hinnangul hoopis rohkem tähelepanu ja ta loodab, et suudab nüüd Põltsamaal elades sellega ka toime tulla ning uusi võimalusi pakkuda. Ajakirjanduse ajaloo tuba on nüüd külastajatele aastaringselt avatud, seda täiendatakse mitmesuguste näitustega.
“Minu jaoks on oluline, et inimesed näeksid natukene sügavamale selle piirkonna kultuurkihti. See loob ka elamise väärtust just Põltsamaale.”
Raivo Suni hobiks on olnud Peter Ernst Wilde elukäigu uurimine ja ta loodab, et saab selle mingil hetkel ka kaante vahele. “See ei ole ainult lugu ühe Põltsamaale tulnud mehe elust. Selle loo taustal tulevad välja võimalused, mis siin olid n-ö valgustusajal. Nimelt olid Wilde ja samuti väga eesrindlike vaadetega Torma pastor omavahel head sõbrad. Siin oli tollasele ajale omaselt väga julgeid mõtteid. Need julged mõtted tuleksid tänapäevalgi välja öelda ja teokski teha. Me oleme liiga harjunud sellega, et oleme agraarpiirkond. Kultuurkihti süvenedes näeme, et tehtud on imelisi asju, mis mõjutavad inimesi väga sügavalt,” tunnistas ta.
Suni on tundnud, et Põltsamaa kui väikelinn on küll enamat väärt, sest siin on tegutsenud väga targad mehed, kes andsid kohale üliolulise sisu. “See tekitab minus uhkustunnet. Kui ma olen uhke, et elan taolises paigas, siis pole mul ka kiusatust niisama lihtsalt siit jalga lasta.”
Sunid on asutanud Põltsamaal mittetulundusühingu Ajakirjanduse Uurimis- ja Koolituskeskus ning pakkunud koolitusi just eelkõige valla- ja linnalehtede tegijatele, aga ka koolilehtede kokkupanijatele. Seni oli see turunišš Eestis sisuliselt katmata.
Raivo ja Kadri asutasid koos mõttekaaslastega Põltsamaal filmiklubi, mis samuti siiani tegutseb, nüüd küll peamiselt aktiivsete raamatukogutöötajate abiga ja klubi ongi kolinud lossist raamatukogu saali.
Raivo Suni tegutses mõnda aega ka Põltsamaa Lossi Arendamise Sihtasutuses, kuid praeguseks on ta sellelt kohalt tagasi astunud.
Ameerika Tootsi rabas
Raivo Suni on pärit Pärnumaalt Tootsist, kus tema vanemad praegugi elavad. Tootsis on tema sõnul praegu seoses suure briketitööstuse sulgemisega rasked ajad.
Tootsi Põhikoolis õppides oli Raivo kindel, et tuleb koju tagasi. Kui aga elu viib mujale, siis pole midagi teha. “Lubadus tagasi tulla on mul meeles ja kui vanemad tookord ütlesid, et see pole kuigi reaalne, mõtle hoolega järele, olin kurb. Kuid Tootsi on mulle väga armas. Koos isaga koostasime koduloo-uurimuse ja avaldasime selle ka raamatuna “Ameerika Tootsi rabas”. Tunnen, et mingisuguse osa olen tänuvõlast sellele kohale maksnud,” ütles ta.
Pärast Tartu Ülikooli ajakirjandusosakonna lõpetamist tegi Raivo Suni Eesti Televisioonis saadet “Murdepunkt”, seejärel astus ta Tartu Ülikoolis magistrantuuri ja poole aasta pärast läks edasi õppima Oslosse, kus kaitses ka magistrikraadi. Tema magistritöö oli seotud televisiooni uuringutega ning programmi analüüsiga. Selle teemaga soovis ta rohkem tegelda. Hiljem kerkis päevakorda uuringute ja analüüsi keskuse loomine, kus ta samuti eneseteostusvõimalusi nägi.
Paar aastat tegeles ta ainult teleuuringutega, 2007. asutati aga Rahvusringhäälingu uurimiskeskus, mida Suni peagu viis aastat juhatas.
“Ma tahtsin näha oma laste kasvamist. Nüüd võin nendega juba suhelda ja väga kahju oleks, kui peaksin selle aja kusagil mujal olema,” tunnistas mees.
Kahe jalaga maas
Oma tulevasest ametist ootab Raivo tõsist töörügamist, aga ta on kahe jalaga maas ja suuri illusioone ei tee. “Tuleb objektiivsetele faktidele tõsiselt otsa vaadata. Keskmise palga poolest on Jõgevamaa Eestis enamasti eelviimane maakond. Need objektiivsed faktid jahutavad minu idealismi kindlasti. Aga ma ise olen praegu väga optimistlik ja näen huvitavaid valdkondi, millega tegelda.
Olen väga palju mõelnud sellele, kuidas Jõgevamaa saaks olla huvitav elukoht just noorematele inimestele. Arendamisel on strateegia “Eesti 2030”, ma jagan nende inimeste arvamusi, kes usuvad, et elu on võimalik ka mujal kui suurlinnades. See eeldab uut mõtlemist ja neid uusi mõtteid ongi vaja siia tuua. Üks asi on kindlasti kaugtöö ja taoliste võimaluste avardamine,” rääkis tulevane omavalitsusliidu juht.
Kindlasti on tema hinnangul vaja noortele elamiskohti ja koole. Kui need on olemas, tuleb jõuda kokkuleppele oma tööandjaga, et saaks töötada väljaspool Tallinna. Ja sellega peaks tegelema süsteemselt.
“Tallinn ja Põltsamaa pole elukeskkondadena üldse võrreldavad,” tunnistas Raivo Suni.
Võtmeküsimus on tema kinnitusel väärtushinnangute muutmises. Ja selleski, et elus on tähtsamaid asju kui kõrgepalgaline töökoht käe-jala juures.
Pärast seda, kui Raivo Suni oli teatanud oma lahkumisest Tallinnast, on temaga võtnud ühendust mitu inimest, kes on tunnistanud, et tahaksid samuti Tallinnast jalga lasta. Kuid tunnistatakse ka oma suurt hirmu muutuste ees. “Äratundmine, et vajad midagi muud, tekib ikka alles siis, kui sul on olemas teine koht, kus saad olla. Kuidas aga julgustada inimesi, kes tahaksid pealinnast n-ö põgeneda, seda sammu astuma, on osa minu tööst ning noorte inimeste kaasamisest,” rääkis ta.
Raivo Suni elukäik
*Sündis aastal 1976 Tootsis
*Lõpetas 1994. aastal Vändra Keskkooli
*Astus Tartu Ülikooli ajakirjandusosakonda, mille lõpetas 1998. aastal
*2001. aastal omandas magistrikraadi Oslos
*Töötas Eesti Televisioonis, tegi saateid “Murdepunkt”, “Parlament”, “Foorum”
*Juhtis Rahvusringhäälingu uuringute- ja analüüsiosakonda
*2012. aasta 16. jaanuarist alustab tööd Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu tegevjuhina
Mõnikord on hea vaadata asju väljast tulija pilguga
Jõgevamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimehe Toivo Tõnsoni sõnul valiti Raivo Suni omavalitsusliidu tegevjuhiks lihthäälteenamusega, st tema poolt anti kõige rohkem hääli.
“Mille alusel omavalitsusjuhid hääletasid, ei oska ma kommenteerida, sest igaüks oli oma otsuses vaba,” lisas ta.
Tõnsoni hinnangul on vahetevahel vaja inimesi, kes tulevad väljastpoolt süsteemi. “Nemad näevad asju teise pilguga. Meie ehk oleme liialt mõningates tõekspidamistes nii kinni, ei oska näha oma tegemisi hoopis uue nurga alt. Aga väljastpoolt tulija näeb seda paremini,” nentis ta.
“Ta on igati sobilik kandidaat selle koha peale, noor ja teotahteline mees.”
Kodu lähedal töö leidmine oli asjade loomulik käik
Abikaasa Kadri Suni peab kodu lähedal töö leidmist asjade loomulikuks käiguks. Tal on siiralt hea meel, et nüüd on pere pidevalt koos ja sõitmist jääb vähemaks.
“On suur vahe, kas tööle peab sõitma Tallinna või Jõgevale,” lisas ta.
Kadri on praegu lastega kodus ja kavatseb tööle minna järgmisest sügisest, kui lapsed kaheaastaseks saavad.
i
HELVE LAASIK
