Jõgeva põhikooli Piiri tänava koolimaja säras esmaspäeva õhtul tuledes: seal toimusid isadepäeva töötoad. Aega, mille isad ja lapsed koos töötubades veetsid, võib õigusega kvaliteetajaks nimetada.
Kümnes töötoas pakuti teadmisi ja oskusi seinast seina. Annika Kallasmaa juhendatud töötoas sai näiteks meisterdada jäätisepulkadest lennukit. Peale jäätisepulkade läks vaja hambaorke, korke, nööpe, nööpnõelu ja üht-teist veel. Näiteks õhukest musta plastikut. Et seda hankida, pidi töötoa juhendaja ostma karbi punapeedi hummust: seda müüakse mustas karbis.
“Enam-vähem kõik, mida me lennuki tegemiseks kasutasime, on taaskasutuskraam. Ja tore, et tänapäeval on olemas liimipüstolid: need teevad meisterdamise palju lihtsamaks. Varem tuli tavalise PVA liimiga jännata,” ütles Annika Kallasmaa.
Christopher-Rasmus Viitman ja tema isa Renet kiitsid igatahes, et meisterdamise töötoas oli põnev. Isa ja poeg teevad ka kodus paljusid asju koos. Eelmisel päeval olid nad näiteks meisterdanud lumest iglu.
Savitöötoas sai kunstiõpetaja Merlin Sooaru juhendamisel küünlaümbriseid teha. Jõulueelsesse aega igati sobiv “toode”. Kohe keegi oma kätetööd siiski kaasa võtta ei saanud, sest see peab ka põletusahjust läbi käima. Ning enne ahju panekut veel nädal aega kuivama. Mõnel töötoas osalenul, näiteks Melissa Vesnuhovil ja Terle Ojalal, õnnestus tänavuses töötoas jätkata ka möödunud aastal pooleli jäänud tööd: nad glasuurisid ära dekoratiivalused, mille nad mulluses isadepäeva töötoas valmis olid meisterdanud. Asja tegi põnevaks asjaolu, et põletamata glasuur on üht ja põletusahjust läbi käinud glasuur hoopis teist tooni.
“See ongi savitöö juures kõige põnevam, et kui ahju avad, ei tea kunagi, millise välimusega asjad sealt välja tulevad,” sõnas Merlin Sooaru.
Toidutegemise töötoas valmistati käsitöö ja kodunduse õpetaja Maris Prii juhendamisel lavaširulli. Kellel tuli see kenama kujuga ja püsis paremini koos, kellel tuli ebaühtlasem ja kippus laiali lagunema.
“Lagunema kipub rull ilmselt sellepärast, et liiga palju salatit sai vahele pandud. Aga maitse on hea,” kinnitas koos tütre Dannaga töötuppa tulnud Martin Toht.
Singiga ja singita
Naaberlaua taga toimetavad Arlet ja Joosep Palmiste lisasid, et neil sai lavaširull ühest otsast jämedam ja teisest otsast peenem, sest ühele poole sai pandud ka sinki, aga teisele poole mitte. Isa Arlet on nimelt loobunud lihasöömisest.
“Isa on natuke imelikuks läinud,” ütles Joosep isa muutunud toitumisharjumuse kohta ning lisas, et kui ema tegeleb puutööga ehk täpsemalt mööbli restaureerimisega, siis tulebki isaga koos kokata.
Nii Martin Toht kui ka Arlet Palmiste olid juba kolmandat korda isadepäeva töötoas ning kinnitasid, et see on väga vahva ettevõtmine.
“Nii põnev on jälle koolipingis istuda. Kui tihti siis isa kooli ikka satub,” ütles Arlet Palmiste.
Joosepi ja Arleti lauanaabrid Veigo ja Linell Mandre olid aga valmis saanud väga ilusa ja ühtlase lavaširulli. Veigo jaoks pole toidutegemine ka muidu võõras teema.
“Et pereema käib meil Tartus tööl, tuleb tihti just minul lastele söök valmis teha,” sõnas Veigo.
Juhendaja Maris Prii kiitis aga kõiki töötoas osalenuid.
“Keegi ei pirtsutanud, keegi ei jäänud kõrvaltvaatajaks ja kõik koristasid enda järelt, ilma et seda oleks pidanud paluma,” ütles Maris Prii.
Droonide töötoa nimi oli natuke eksitav, sest droonide asemel ehitati seal hoopis hõljukeid. Tõtt-öelda polnud seegi täpne nimetus. Pooleteise tunni jooksul valmisid sellised seadeldised, mis libisesid mööda põrandat. Nende tegemiseks oli vaja servomootorit, akut, saatjat, vastuvõtjat, põrandasoojustusmati tükke jms. Neli isa ja neli last (üks neist oli tüdruk) tulid sel alal jõudu proovima ja said Jõgeva põhikooli drooniringi juhendaja käe all valmis päris hästi töötavad masinad. Tõsi, nad said näha ka seda, kuidas nende kätetöö mõne ettevaatamatu liigutuse tagajärjel hävineb.
Puutöötoas osalenud said koju kaasa täiesti töötava seinakella. Kella sihverplaat tehti kaselauast ja selle võis igaüks kujundada just nii, nagu tahtis.
Aeg on väärtus
“Kell tuletab meelde, et aeg on hindamatu väärtusega,” ütles töötoa juhendaja, töö- ja tehnoloogiaõpetuse õpetaja Jürgo Jartsev-Moont.
“Meil oli just suvilasse seinakella vaja,” kiitis koos tütre Birgitiga puutöötoas tegutsenud Aimar Pihlak. “Huvitav oli juba see, et sai kasutada paljusid minu jaoks seni tundmatuid tööriistu. Koju ju selliseid ei hangi, kui eriline ehitaja pole.”
Kui puutöötuba oli päris lärmakas, siis selle vastas tegutses päris vaikne töötuba: seal pühendas kooli töö- ja tehnoloogiaõpetuse õpetaja ning maleringi juhendaja Ants Prii huvilisi malemängu saladustesse.
“Töötuppa tulid enamasti need, kes polnud malega varem kokku puutunud. Nad said teada, kuidas malelaual ühe või teise malendiga käiakse, mida tähendab matt jne. Loodan, et mõnel töötoas kaasa teinul tekib ka püsivam huvi male vastul,” ütles Ants Prii.
Robootika töötube oli suisa kaks ning neid juhendasid MTÜ Robootika esindajad Ranel Sarapuu ja Ramon Rantsus Tartust. Noorematele lastele mõeldud töötoas ehitati võidusõiduautosid ja peeti nendega kiirusvõistlust, vanematele lastele mõeldud töötoas ehitati sumoroboteid ja lasti neil omavahel maadelda.
“Robot on robot, olgu siis tegemist väikese legoroboti või suure tööstusrobotiga,” ütlesid Ranel ja Ramon. “Põhimõte on sama. On hea, kui noored saavad varakult robootikast aimu, siis oskavad nad tulevikus paremini otsustada, kas see, või siis reaalained laiemalt, võiksid olla n-ö nende ala.”
Kõige rahvarohkem oli Tiiu Õunapi võrkpalli töötuba, mis teguses võimlas. Seal käisid palli patsutamas viieteistkümne pere esindused.
“Võtsime läbi mõned põhitõed. Usun, et ka mõni selline inimene, kes end võrkpallis “kõvaks käeks” pidas, pidi oma kätehoidu korrigeerima,” ütles Tiiu Õunap. “Aga seltskond oli meil nii tore, et lubasime naljatamisi Jõgeva põhikooli isade meeskonnaga maakonna karikavõistlustele minna. Võib-olla tuleb tänu tänasele töötoale lapsigi trenni juurde või trenni tagasi.”
Isadepäeva töötubades sai lisaks võrkpallile harrastada teistki spordiala ‒ orienteerumist. Ent selle ala huvilised tegutsesid Kaire Põldmaa ja Viktor Nõmme juhendamisel väljaspool koolimaja.
“Korraldasime isadepäeva töötoad ka kahel varasemal aastal ning iga korraga on huvilisi juurde tulnud,” ütles Jõgeva põhikooli huvijuht Katre Põder. “Kümnesse töötuppa registreeris end kokku sadakond vanemat koos lapsega. Kuulutasime välja, et need lapsed, kes ei saa tulla koos isaga, võivad tulla näiteks ema, vanaisa või vanema vennaga. Mõnes peres oli lausa nii, et isa läks ühe lapsega ühte ja ema teisega teise töötuppa.”
Isaga koos lõbusalt ja kasulikult veedetud aega pole vist ühegi pere lastel liiga palju. Mõni ime siis, et Jõgeva põhikooli pakutud võimalusest nii agaralt kinni haarati.
RIINA MÄGI
