Töötleva tööstuse tootmismaht, mille kasv hakkas viimastel kuudel aeglustuma, läks maikuus ühe protsendiga langusse. Selle tootmisharu tootmismahu vähenemine oli küll üsna laiapõhjaline, kuid kõige tugevama negatiivse mõjuga oli keemiatööstuse 17protsendine langus.
Seevastu oli kõige tugevama positiivse mõjuga viimasel ajal stabiilselt kasvanud puidutööstus, samuti ka elektroonikatööstus. Samal ajal on elektroonikatööstuse tootmismahu kasv viimastel kuudel tublisti aeglustunud, mis omakorda mõjutab märgatavalt kogu tööstusharu ning lõppkokkuvõttes ka majanduskasvu üldpilti. Elektroonikatööstuse tootmismahu vähenemist põhjustab tellimuste märkimisväärne vähenemine. Mais vähenesid elektroonikatoodete uued tellimused 37 protsenti ning selle aasta esimese viie kuuga on need ligikaudu viiendiku võrra väiksemad kui aasta tagasi. Ka keemiatoodete tellimused on tugevas languses. Kogu töötlevas tööstuses vähenesid uued tellimused mais ligikaudu viiendiku võrra.
Välisnõudlus väheneb
Töötleva tööstuse tootmismahu ja tellimuste vähenemise taga on jätkuvalt ebapiisav välisnõudlus. Kui aprillis selle tootmisharu ekspordikäive tugevasti aeglustus, jäädes ligikaudu möödunud aasta sama kuu tasemele, siis mais läks ekspordikäive ühe protsendiga langusse. Enam kui poolte tegevusalade ekspordikäive vähenes. Kõige enam panustasid vähenemisse toiduainete- ja keemiatööstus (vähenemine vastavalt 12 ja 21 protsenti), kusjuures selle taga oli peamiselt Venemaa turg ja sanktsioonid. Ekspordikäibe languse üheks põhjuseks on veel väljaveohindade tugev langus. See on viimastel kuudel küll mõnevõrra aeglustunud, kuid maikuu ekspordihindade kolmeprotsendine vähenemine näitab, et väljaveo maht vähemalt esialgsel hinnangul tegelikult suurenes.
Viimaste kvartalite jooksul on töötleva tööstuse kasum ja kasumlikkus alanenud. Selle aasta esimesel kvartalil vähenes töötleva tööstuse kasum aastases võrdluses esialgsel hinnangul peaaegu veerandi võrra. Kasumlikkuse languse põhjuseks on võrreldes käibekasvuga liialt suured tööjõukulud. Samuti on languses ka tööjõutootlikkus. Seevastu on investeeringud viimaste kvartalite jooksul tublisti kasvanud ning näiteks selle aasta esimeses kvartalis olid töötleva tööstuse ettevõtete investeeringud isegi 19 protsenti suuremad kui aasta tagasi. Siin tuleb aga arvestada, et investeeringute kasv on töötleva tööstuse tegevusalade lõikes ebaühtlane. Oluline positiivne efekt tuli puidutööstuse ühest ettevõttest, mis selgitab ligikaudu poole kogu tootmisharu investeeringute kasvust. Viimastel kuudel on tööstussektoris kindlustustunne vähenenud, mis võib hakata koos tööjõukulude kasvu ja kasumlikkuse vähenemisega rohkem investeerimisaktiivsust piirama.
Kasvu hoiab eratarbimine
Selle aasta teise kvartali kahe esimese kuu jooksul on tööstuse panus majanduskasvu vähenenud. Samas on jaekaubanduse müük jätkuvalt tugev (mais kaheksaprotsendine) kasv, mis näitab, et majanduskasvu hoiab üleval peamiselt eratarbimine. Kuna investeeringud on languses ja ettevõtete vahetarbimine nõuab vähem sisseostetud sisendeid, on import ekspordist nõrgem ning seetõttu on ka väliskaubandustasakaal positiivne.
Kuigi mitmete Euroopa riikide majandus on EKP stimuleeriva rahapoliitika toel kosumas, on meie lähiregioonis suuremate kaubanduspartnerite nõudlus – ma pean silmas Soomet, teisi Balti riike, Venemaad ja Norrat – veel praegu ja lähiajal tagasihoidlik. Paremad kasvuväljavaated on Rootsil, Saksamaal ja Taanil. Praegu on veel raske Kreeka sündmuste mõju meie kaubanduspartnerite kindlustundele täpselt hinnata. Euroala on Kreeka maksejõuetuse vastu oluliselt paremini kaitstud kui aastaid tagasi. Samuti vähendab Kreeka kriisiga seotud võimalikku „nakkusohtu“ see, et erasektori ja rahvusvaheliste investorite portfellides on praegu vähem Kreeka riigivõlakirju ja aktsiaid, kui oli aastaid tagasi. Samas ei saa me mööda vaadata Kreekaga seotud ebakindlusest Euroopas ja selle negatiivsest mõjust majandusele. Sõltuvalt stsenaariumist, võivad ebakindluse kasvades tõusta riskipreemiad, eriti just nõrgema majanduse ja riigirahandusega riikides, mis muudab investeeringute rahastamise kallimaks ning see võib majandusaktiivsust piirata. Praeguse seisuga jääme veel stsenaariumi juurde, et euroala majanduskasv sel ja järgmisel aastal paraneb, millega suureneb ka välisnõudlus. See loob meie ettevõtetele tasapisi paremad ekspordivõimalused.
TÕNU MERTSINA, Swedbanki peaökonomist
