Möödunud aastal koostas kutsekoda koos Luua metsanduskooliga ja töömaailmaga uued kutsestandardid. Kutsestandard on dokument, milles kirjeldatakse tööd ning töö edukaks tegemiseks vajalike oskuste, teadmiste ja hoiakute kogumit ehk kompetentsusnõudeid.
Uue kutsestandardi alusel ei väljastata enam Raietööline tase 1 kutsetunnistusi, vaid selle asemel on Raietööline tase 3. Samuti on Eesti haridusmaastikul võetud kasutusele “Eesti kutsekvalifikatsioonid” ehk kutsed paigutuvad kõigile kaheksale Eesti kvalifikatsiooniraamistiku (EKR) tasemele.
Kõikidele ühesugused nõuded
Kutsekvalifikatsiooni saab omandada nii formaalhariduse kui ka täiskasvanuõppega ja täiendkoolitusega, või siis sooritatakse kutseeksam. Eesti kvalifikatsiooniraamistiku tasemed paigutuvad skaalal üks kuni kaheksa, kus madalamad tasemed nõuavad vastavust väiksematele kompetentsinõuetele. Raietööline tasemega 3 peab vastama järgmistele kriteeriumidele. Töötaja täidab tööülesandeid erisuguses ja vahelduvas olukorras, lisaks enamasti kutsealasel väljaõppel omandatud oskustele ja teadmistele ning vilumustele ja kogemustele omab meisterlikkust, valmisolekut kutsealaste oskuste ja teadmiste edasiandmiseks, korraldab ressursside jagamist ja teiste tööd ning vastutab selle eest.
Sellest lähtuvalt ühtlustatakse koolist tulevad õpilased töömaailmast kutse saavate töötajatega. Kõikidele määratakse ühesugune nõue õppida ja sooritada eksamid. Kõike eelnevat arvesse võttes ei saagi meie kool vähemate oskustega koolilõpetajaid tööturule lasta ning ettevõtjad ei saa värvata madalama kvalifikatsiooniga töötajaid.
Järelikult peavad metsas töötaval inimesel olema nõuetele vastavad oskused ning erametsaomanikudki peavad metsaseadusest kinni pidama.
Kedagi koolipinki ei sunnita
Kool annab kindlasti metsandusest laiapõhjalisemad oskused, teadmised ja kompetentsi. Töötades omandatakse üldjuhul nendest teadmistest ja oskustest üksikuid lõike ning tegelikult tulevad need kitsaskohad praeguse uue kutsestandardi valguses väga hästi välja. Varem sellel alal töötanud inimene on selgeks saanud teatud töölõigu, näiteks valgustusraiete tegemise. Ja kui tööandja tahab talle lisada näiteks metsa istutamise kohustuse ja seda oskust ka eksamil kontrollida, siis tekibki kohe probleem. Ta pole lihtsalt seda õppinud. Kohe tekib koolitusvajadus, töötajal tekib hirm, kas ta ikka on võimeline seda oskust omandama jne. Koolist tulnud inimestel kindlasti seda kartust ei ole, sest nende oskusi eelnevalt juba kontrollitud ja nad teavad, milleks nad võimelised on.
Kedagi otseselt koolipinki tagasi ei sunnita. Iga töövõtja, kes soovib sooritada kolmanda taseme raietöölise või mõne muu kutseeksami, võib seda alati teha ka eelneva koolituseta. Igaüks peab teadma oma taset ja oskusi. Kui leitakse, et muul viisil ei saa, siis tuleb loomulikult mõned täiendõppekursused läbida. See ongi elukestva õppe mõte.
Kutseõpe väljundipõhine
Kõik meie ümber muutub pidevalt ja kiiresti, nii tehnoloogia kui tehnika. Kui nende muutustega kursis ei olda, siis ei saa pakkuda ka kvaliteetset teenust. Täiendõpe on kogu protsessi üks osa. Eksameid ei püüta kindlasti kiiresti ära teha ja kaelast ära saada. Eksameid ei tehta ülepeakaela.
Vastupidi – eksamite sisuline ja praktiline pool on viidud töömaailmaga ühtsetele alustele ja iga indiviid, kes selle eksami läbib, on kindlasti väärtuslik töötaja.
Uue kutseharidusreformiga on kutsekoolide õpe viidud väljundipõhiseks. Enam ei reguleeri koolide õppekavu haridusministeeriumist tulevad nõuded, vaid just nende samade kutsestandardite põhjal koostatakse ka koolide õppekavad, sest antud standard on aluseks ka uute õppekavade koostamisele ja uue haridusreformiga peavad muutuma kõik õppekavad väljundipõhiseiks. Seega tuleb õpet läbi viia väljundi- ja lävendipõhiselt. Lävend on siis vanas mõistes kolmas piir ja see tuleb ületada puhtalt, see on miinimum, millega saab õpilast tööturule lubada. Kui me nõuame õpilastelt seda miinimumi, siis nad ei saa olla teistest erineval tasemel. Muidu poleks ju kooliskäimisel mingit mõtet.
Koolilõpetajad sooritavad oma lõpueksamid samade kriteeriumide alusel ehk ületavad lävendi vigadeta. Kindlasti on koolis pakutav õpe sisukam kui täiendõpe, mida kutsekoolid pakuvad. Aga töömaailmast tulijatelt eeldame elutarkust ja kogemust, mille toel nad suudavad need kutseeksamid sooritada.
Luua metsanduskool on õppes lähtunud töömaailmast tulevate soovitustega ja sellepärast on käsil uute õppekavade koostamine, et meie kooli lõpetaksid kvaliteetsed spetsialistid.
MARKO VINNI, Luua metsanduskooli metsanduse valdkonna koordinaator
