Meil on kaht tüüpi riigiametnikke – ühed, kes teevad täpselt nii palju, kui neilt nõutakse, ja ei kriipsugi enam. Teised teevad mitte ainult nõutud asju, vaid aitavad inimesi kella vaatamata ning suudavad sealjuures arendada ümbritsevat keskkonda tunduvalt rohkem, sest nad teenivad oma kogukonda.
Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) Jõgevamaa projektispetsialist Enn Selgis kuulub kindlasti just nende teist tüüpi riigiametnike hulka. Paljud, kes KIKi projekte kirjutanud ja ka rahastuse saanud, kiidavad tema abivalmis olekut ning abi ja nõu asjaajamisel.
Tegutsevad tugevad projektikirjutajad
Enn Selgis ütles, et Jõgevamaal on mitu väga tugevat suurte projektide kirjutajat. Kõigepealt tõi ta välja Põllumajandusameti Jõgeva keskuse ehk endise Jõgeva Maaparandusbüroo eesotsas Ilma Tupitsaga, kes jõgede korrastamise põhjalikult ette võtnud. Mullu sügisel lõpetasid nad Onga jõe ökoloogilise korrastamise projekti, varem on korda saanud Umbusi, Laeva ja Amme jõgi. “Nad jätkavad sama usinalt,” kinnitas Selgis.
2009. aastast tuli oma mõtetega lagedale ka Eesti Jõgede Taastamise Ühing. Veekogude tervendamise projekti tulemusel puhastati Kaiavere ja Elistvere järve kalade liikumisteed.
Looduskaitse valdkonnas on väga palju vaeva näinud Puurmani vald, kes on korrastanud mõisapargi teed ning rajanud ka pargiteede valgustuse. Enn Selgis kiitis Puurmani valda veel selle eest, et nad suudavad kasutada väga erinevate programmide raha.
“Loodetavasti suudab vald nüüd ka pargi ja selle lähiümbruse korras hoida, see annab mõisahoonele väga palju juurde,” kinnitas ta.
Veel tunnustas Enn Selgis Jõgeva valla pingutusi Kuremaa pargi rekonstrueerimisel. Tal on hea töötada inimestega, kes teevad oma tööd südamega, tegutsevad järjekindlalt. “Mind rõõmustavad positiivsed arengud Kuremaa pargis,” tunnistas ta.
Elistvere mõisapargi korrastajatel on käsil hooldusprojekt, pargi omanik saab soetada töövahendid ning suudab edaspidi parki korras hoida.
Reoveekäitluse ning joogiveevarustuse valdkonnas on viimastel aastatel korrastatud palju reoveepuhasteid, rajatud vee- ja kanalisatsioonitrasse ning võimaldatud inimestel ühisveevärgiga liituda.
Häid näiteid maakonnas jagub
Korda on saanud Lustivere reoveepuhasti, mullu rekonstrueeriti pumplaid Vilina ja Laiusevälja külas. Rääbise ja Kalana külas renoveeriti puurkaevud ja paigaldati joogivee puhastusseadmed. 2011. aastal said rahastuse ka Jõgeva linna Pargi tänava kanalisatsioonitorustike laiendus ja reoveepuhasti jääkmuda komposteerimise süsteemi väljaehitamine ning Kaarepere küla puurkaevpumpla ja veetöötlusjaama rekonstrueerimine.
Keskkonnakorralduse valdkonnas tegutseb aktiivselt Tabiveres pesupulbreid ja muud kodukeemiat valmistav Mayeri Industries, kes paigaldas integreeritud filtrite- ja vaakumsüsteemi. Praegu juurutatakse seal keskkonnasäästlikumat pakendite tehnoloogiat.
Veel sai Saduküla kool 2010. aastal maaküttesüsteemi, samale süsteemile läks kaks aastat varem üle Aidu lasteaed-algkool. “Need on head näited, hoolimata sellest, et omafinantseeringu kohustus on väga suur – 50 protsenti,” lisas Selgis.
Veel tõi Selgis hea näitena välja MO Puidu gaasikatla seadistamise puuküttele. “See pole küll veel päris valmis, aga müts maha nende ees,” tõdes ta. Veel sai 2011. aastal rahastuse ka Palamuse vallavalitsuse taotlus Palamuse ja Kaarepere asulate maaküttesüsteemile üleviimiseks.
Väga palju metsandusega seotud projekte on kirjutanud Luua Metsanduskooli töötajad, nemad suudavad alati oma plaanid kenasti ellu viia ja seetõttu saavad ka järgmiste jaoks raha. “Neil on väga palju huvitavaid ideid,” lisas ta. Tänavu sügisel ja talvel korraldas kool jahimeestele 16 erinevat kursust, täiendavaid teadmisi sai uuendustest jahiseaduses, jahiviisidest, karusloomade püügist, jahilaskmisest, jahisaagi esmasest töötlemisest ja paljust muustki.
Tugeva projektipartnerina tunnustab ta ka Ida-Eesti Jäätmehoolduskeskust, kes tegutseb mitmes maakonnas ning rajab jäätmete kogumise punkte ning korraldab teavitusüritusi.
KIKAS teeb elu lihtsamaks
Enn Selgis ütles, et tüüpilisi vigu, mida projektikirjutajad pidevalt teevad, tegelikult ei olegi. “Ikka tuleb aeg-ajalt ette hooletusvigu,” nentis ta. 2011. aasta algusest rakendus uus andmebaas KIKAS, kus toetusraha taotlemine on tehtud sisuliselt üsna lihtsaks. “Kõik saab sisestada, esitada ning digiallkirjastada, nüüd ei pea enam midagi posti panema ega kuhugi tõttama,” kinnitas ta.
Temani jõudnud tagasiside on seni olnud positiivne, inimesed tulevad kenasti toime. KIKASe kaudu taotlust, lepinguid ja aruandlust tehes on ka hooletusvigade arv vähenenud, sest programm ütleb, kui midagi valesti on läinud või täitmata jäänud. See teeb tema sõnul toetuse saaja elu lihtsamaks ning kiiremaks.
Probleemiks on projektide kirjutajatel töö jätmine viimasele hetkele. “Kui homme on tähtaeg, siis enamik asju tulebki samal päeval. Muidugi on neidki, kes alustavad varakult.” Viimasele hetkele jäetud asjade puhul pole enam võimalik projekti hetkeks kõrvale panna ja kõik hoolega läbi mõelda.
“Alati tasuks endale selgeks teha, mis on eesmärk, mida me selleks tegema peaksime ning millised kulud kaasnevad. Kui midagi olulist välja jääb, takerdub projekti elluviimine, sest mingi lüli võib olla välja jäänud,” rääkis ta.
Selgise sõnul on projekti elluviimise aeg piisavalt pikk ja kui tekivad muudatused ning need on suuremad ja olulisemad, tuleks kõik veelkord üle vaadata. “Enne kui midagi on pöördumatult muutunud, saaks lihtsamini veel parandusi teha või korrigeerida,” ütles ta.
Tagantjärele tarkusega on pärast üsna keeruline midagi korda ajada. Samas pole lahendamatuid olukordi, sest kui idee klapib programmi eesmärkidega, on lootust asjad korda saada, kuigi tunduvalt suurema aja- ja närvikuluga.
Palju saaks teha koos
Aktiivsemad on seni olnud projektikirjutajad Jõgeva ja Põltsamaa piirkonnas, kuid Peipsi ääres ollakse veidi passiivsemad.
“Eks palju sõltub ikka taotlejate võimekusest,” tunnistas ta.
Majanduslangus sundis Selgise kinnitusel paljusid omavalitsusi projektide kirjutamisest märgatavalt tagasi tõmbuma, sest omaosaluseks enam raha ei jätkunud.
Praegu on mitmetel omavalitsustel vaja lõpetada Ühtekuuluvusfondi vee- ja kanalisatsiooniprojektid. Need nõuavad omajagu raha ning seetõttu ei ole alati võimalik ka uusi projekte algatada.
Aktiivsemad taotlejad on pidevalt n-ö pildil. “KIK ei saa rahapakiga kohale minna ja öelda, et tehke nüüd ometi ära,” tunnistas ta. Vajadus peaks asjad liikuma lükkama. Kui Selgis näeb mõnd probleemi, mille lahendamiseks on võimalik KIKist raha taotleda, siis ta võimalusel seda ka ütleb.
Palju asju saaks teha ka koos, kuid seni vaadatakse asju vaid oma mätta otsast ja naabritega kampa lüüa ei taheta. Võib-olla inimesed ei adugi, kus nende tegelik rikkus ikkagi on.
Projektide kirjutamisel on projektispetsialisti sõnul kõige olulisem ikkagi selgus ning et taotluses oleksid kavandatud tegevused, nende vajadus ning kulud põhjalikult lahti kirjutatud ja põhjendatud nii, et see oleks arusaadav ka hindajatele, kes ei ole kohalike oludega olla nii hästi kursis kui taotleja.
Kindlasti tuleb projektide kirjutamisel arvestada, et kõikidele projektidele raha ei jätku. Projektid peavad omavahel konkureerima ja raha saavad ikka parimad. “Kui kõik raha saaksid, siis muutuks paljude asjade mõte,” nentis Selgis.
Enn Selgise elukäik
*Sündinud 2. septembril 1971
*Õppinud Maarja Keskkoolis
*Eesti Põllumajandusülikoolis omandas maaparanduse eriala
Töötanud
*1993-1999 Jõgeva maavalitsuse keskkonnaosakonna spetsialist (veekaitse ja jäätmekäitlusega seotud ülesanded, keskkonnajärelevalve)
*1999-2005 Keskkonnaministeeriumi Jõgevamaa keskkonnateenistuse veespetsialist
*Alates 2005. aasta detsembrist SA Keskkonnainvesteeringute Keskus Jõgevamaa esinduse projektispetsialist
Oskab alati nõu anda
Põltsamaa lasteaia “Tõruke” juhataja Helje Tamme ütles, et nende lasteaial on Keskkonnainvesteeringute Keskusega pikaajaline koostöö. “Nende rahastatud projektide toel on korraldatud lastele laagreid, väljasõite, õppetegevusi looduses ning täiendatud õppevahendeid. Projekti kirjutamine ning aruannete esitamine ei ole lihtne, kuid alati on siin KIK-i Jõgevamaa esindajana suureks abiks Enn Selgis,” märkis Tamme.
Tema sõnul oskab Enn Selgis alati nõu anda ning ka juba projekti kirjutamise käigus on alati julge tunne talle helistada, kuna jääb mulje, et ta on justkui küsimust oodanud ning vastab sellele alati kiiresti ja arusaadavalt.
“Kuulates tema nõuandeid ja parandusi tehtud projektidele või aruannetele, on küll endal vahel piinlik, et ise mitmestki lihtsast asjast aru ei saanud, kuid loodan, et ajapikku jääb küsimusi vähemaks. Enn Selgise toetav ja sõbralik suhtumine ärgitab ikka ja jälle uuesti internetiprogrammi KIKAS lehekülgedele minema.”
Sõbralik, abivalmis ja otsekohene
Loodushoidja Eerika Purgel on Enn Selgisega seoses loodust puudutavate küsimustega sageli suhelnud ja seda nii tööalaselt kui ka väljaspool.
“Kuna looduskaitse asutustes töötades tegelesin SA KIK keskkonnaprogrammi projektide kirjutamisega juba aastast 2003 ning neid rahastati aastas ca 20 ringis, siis puutusin selle asutusega väga tihedalt kokku. Projektidega tuli üsna sageli lahendada erinevaid küsimusi,” tunnistas ta.
“Kuna meie saime KIK-ist rahalise toetuse, siis oli täiesti mõistetav, et pidime vastu andma täpselt sellise aruande, nagu raha andja vajalikuks pidas.”
Sellest ajast saadik kui Enn Selgis Jõgevamaale maakondlikuks KIKi esindajaks sai, muutus paberitega toimetamine tema hinnangul veelgi lihtsamaks.
“Kui millestki aru ei saanud, võtsin kohe Ennuga ühendust ja ta aitas alati ning tema peale sai alati loota.
Kuna puutusime tihedalt projektide tõttu kokku, siis sai palju suheldud ning ka palju väljaspool projekte ühiseid tegemisi looduse heaks ette võetud. Tegime üheskoos mitmeid talguid ja sageli võtsime nendest osa ka koos peredega. Meenub esimene Teeme Ära! üritus 2008. aastal, Elistvere mõisapargi läänepoolse osa taastamistööd 2009. aasta kevadel, matkaraja korrastamine Alatskivi pargis 2010. aastal. Enn on alati sõbralik, abivalmis ja otsekohene.”
i
HELVE LAASIK
