Käesoleva aasta esimese kvartali 10,2-protsendine töötuse määr oli ootuspärane. Kuigi töötuse määr vähenes eelmise aasta viimaseks kvartaliks 9,3 protsendini, on esimese kvartali töötuse suurenemise taga olulisel määral sesoonsed mõjud. Esimeses kvartalis oli 71 000 töötut, mida on ligikaudu 7000 enam kui eelmise aasta viimases kvartalis. Töötute arv suurenes peamiselt majanduslikult aktiivse rahvastiku kasvu tõttu, ehk tööturule lisandus uusi tööotsijaid. Muuhulgas avaldas mõju aasta alguses tõstetud töötutoetusraha, mis võis motiveerida varem tööta olnud inimesi ennast töötuna arvele võtma.
Tööhõive aastane kasv aeglustus 1,4 protsendini (eelmise aasta keskmine oli 2,6 protsenti), kuid eelmise aasta viimase kvartaliga võrreldes tööhõive vähenes. Aastases võrdluses panustasid tööhõive kasvu kõige enam majutuse ja toitlustuse ning avaliku halduse ja riigikaitse tegevusalad. Kõige enam pidurdas tööhõive kasvu tööhõive vähenemine töötlevas tööstuses, hulgi- ja jaekaubanduses ning hariduses. Tööstussektoris tööhõive vähenes, teenuste sektoris aga kasvas. Kuna esmaspäeval avaldatud majanduskasvu kiirhinnangu järgi töötleva tööstuse, energeetika ja kaubanduse lisandväärtus kasvas, siis nendel tegevusaladel tööhõive vähenemine viitab tööjõu tootlikkuse kasvule. Samas vähenes ehituse lisandväärtus, kuid tööhõive aastases võrdluses veidi kasvas, mistõttu tööjõu tootlikkus vähenes.
Välismaal hõivatute arv vähenes esimeses kvartalis ligikaudu 21 000 inimeseni. Nendest peaaegu kaks kolmandikku töötavad Soomes, neist omakorda ligikaudu pooled ehituses. Eelmisel aastal töötas välismaal keskmiselt 26 000 Eesti residenti. Välismaal hõivatute arvu vähenemise taga on peamiselt meie põhjanaabrite raskemad majandusolud, mis on Eestisse tagasi toonud suure hulga, eriti ehituses hõivatud, tööjõudu.
Tööpuuduse kasvu mõjutas peamiselt lühiajaliste töötute lisandumine, samas kui pikaajaliste töötute arv on vähenenud, mis on vägagi positiivne. Kõige enam on töötuid jätkuvalt Kirde-Eestis (16,1 protsenti). Muuhulgas on põhjuseks selles piirkonnas töötleva tööstuse ja energeetika tegevusalade suurem osakaal, kus tööhõive vähenes. Lõuna- ja Lääne-Eestis oli aga töötuse määr oluliselt alla Eesti keskmise, ulatudes kaheksa protsendini. Lääne-Eestis on töötuse määr kõige kiiremini langenud: eelmise aasta esimeses kvartalis oli see 12,6 protsenti. Kuigi töötuse määr mitte-eestlaste hulgas oli oluliselt kõrgem kui eestlaste hulgas (vastavalt 13,7 ja 8,7 protsenti), on see vahe viimastes kvartalites märgatavalt vähenenud. Kiiresti kasvas töötus noorte (15-24-aastased) hulgas ning ulatus esimeses kvartalis 23 protsendini. Samas tuleb arvestada, et selles vanuserühmas ligikaudu veerand on kooliealised. Samuti on tööjõu-uuringus selle vanuserühma esindatus suhteliselt väike ning ei pruugi anda väga täpset pilti noorte töisest tegevusest.
Tööpuudus, eelkõige noorte hulgas, püsib kõrge ka teistes riikides. Soomes ja Rootsis on töötuse määr kasvanud ning ulatus esimeses kvartalis vastavalt 8,1 ja 8,2 protsendini. Leedu töötuse määr (13,1 protsenti) ei näita ka vähenemist ning on püsinud ligikaudu sama neli kvartalit järjest. Läti tööpuudus oli eelmise aasta viimases kvartalis üle 14 protsendi ning selleks aastaks prognoositakse keskmiselt 13,5 protsenti.
Vaatamata 71 000 töötule on tööjõupuudus Eestis jätkuvalt väga aktuaalne. Swedbanki selle aasta kevadel tehtud tööstusuuringu järgi piirab üle 40 protsendi töötleva tööstuse ettevõtete, sh üle poole suuremate ettevõtete, arengut oskustööjõu puudus. Kõige akuutsem on see probleem raske- ja ehitusmaterjalide tööstuses. Enim tuntakse puudust inseneridest, tootmisjuhtidest ja meistritest. Selline struktuurne tööpuudus võib avaldada liigset palgasurvet, kuid tõenäoliselt kasvavad ettevõtete tööjõukulud koos tootlikkuse kasvuga, kuna ettevõtted on investeerimas efektiivsuse parandamisse.
i
TÕNU MERTSINA, Swedbanki peaökonomist
