Araabia riikide nimed Iraan ja Iraak kõlavad eesti keeles vägagi sarnaselt. Kui palju on nendel riikidel tegelikkuses ühiseid jooni?
Iraanlased pole rahvuslikult päritolult mitte araablased, vaid pärslased. Nende ainus seos araabia kultuuriga on araabia tähestiku kasutamine. Samas kuuluvad araabia ja pärsia keel erinevasse keelkonda. Islamiusu tunnistajatest on Iraanis tugevas ülekaalus ?iiidid, Iraagis aga poliitiliselt sunniidid. Religioosne erinevus põhjustab vastuolusid ja vastumeelsust ning mõjutas kaheksakümnendatel aastatel oluliselt Iraani ja Iraagi sõja puhkemist. Paljud kristliku maailmavaatega inimesed arvavad, et moslemid tahavad nendega iga hinna eest sõdida. Tegelikult on islamiusulised aga eelkõige läbi sajandite omavahel vaenujalal olnud.
Mis meelitab Eestimaa meest Iraani?
Ma olen Aasia ja Aafrika maades palju ringi sõitnud. Ekskursioon Iraani oli kuues reis sellesse piirkonda. Huvi on osaliselt tingitud ka sellest, et õppisin ajaloomagistrantuuris süvendatult Aasia ja Aafrika maade ajalugu. Ameerika Ühendriigid on viimasel ajal Iraani korduvalt ähvardanud, mistõttu püsib oht kallaletungiks ja lootused tajuda vana Pärsia hõngu jäävad järjest tagasihoidlikumaks. Otsustasin veel praegu ära kasutada võimalust Iraani külastamiseks. Tulevikus, näiteks paarikümne aasta pärast, võib see maa olla sama segipaisatud nagu praegu Iraak.
Missugune turismiteekond Iraani sõitnud Eesti grupile koostatakse?
Pärsias asuvad mitmed suursugused linnad, mis kahe ja poole tuhande aastase ajaloo vältel on jõudnud olla ka pealinnadeks. Peaaegu kõikides nendes linnades me ka käisime. Külastasime tänast pealinna Teherani, veel Tabrizi, Rashdi, Kashani, Isfahani, Yazdi, Shirazi ja Bushiiri.
Kuivõrd on pealinna staatus muutnud Teherani võrreldes teiste linnadega jõukamaks ja kaunimaks?
Linnadest, mida me külastasime, oli kõige täbaramas olukorras just 12 miljoni elanikuga Teheran. Pealinna kattis tolmupilv, kolmerajalistel teedel sõitsid autod viiel rajal. Inimesed ruttasid risti üle tänava. Juhust, kus autod oleksid peatunud ja inimesed üle tänava lasknud, ma igatahes ei märganud. Tuld valgusfooris ei arvestanud keegi. Ma olen sõitnud ise autoga Bangkokis ja Kairos. Teheranis ei julgeks aga rooli istuda.
Küllap tajub ja tunnetab iga rahvus teist rahvust omamoodi. Kuidas on eestlastel olla Pärsia keskkonnas?
Pärslased on väga eestlaste sarnased. Küll see oli huvitav äratundmisrõõm. Näiteks kohvikutes istuvad nad tasakaalukalt ja räägivad omavahel sõbralikult juttu. Lärmamist ja lõugamist pole. Selles olekus pole mitte hirmu, vaid intelligentsust. Välimuseltki sarnanevad pärslased eurooplastega. Nende nahavärv on vaid tõmmum ning kõik naised kannavad kohustuslikult peas rätti.
Kas meeste päid turbanid ei kata?
Turbanid on peas vaid mulladel, keda kohtad tavaliselt kaks või kolm korda pika päeva vältel. Ka Eesti tänavapildis näeb ju ametirüüs vaimulikke võrdlemisi harva.
Kuivõrd on põhjust nimetada mullasid islamimaailmas kõige mõjukamaks jõuks?
Ekslik on pidada Iraani vaid mustaks usuriigiks. Riigi- ja usujuht ajatolla Homeini on viisteist aastat surnud ja tegelikult alustas juba tema viimastel valitsemisaastatel reformidega. Tervikuna on iraanlased sõbralik, loov ja ülesehitav rahvas, kes oma maa saatuse üle muret tunneb.
Missugune Iraani tava teile kõige sügavama mulje jättis?
70 miljonit Iraani elanikku on pidevalt kained. Keegi ei joo mitte kunagi joovastavaid jooke, sest usk keelab joomise. Ka välismaalastele. Meeldiv on liikuda tänavatel, kus keegi ei lärma ega lälla. Kui tõele au anda, siis ühes välismaa restoranis saime armeenlase tehtud puskarit, mida erilise saladuskatte all pakuti. Muidu võib aga Iraani restoranides teatud joovastava tunde saada vaid alkoholivabast õllest.
Mis on saanud tänases Iraanis islamitavast, mis lubas mitmenaisepidamist?
Koraani järgi on islamiusulisele mehele lubatud kuni neli naist. Ajatolla Homeini käsul piirati seda arvu kahe naiseni. Üldreeglina on aga tänases Iraanis levinud monogaamne abielusuhe, kus peres on üks mees, üks naine ja palju lapsi.
Kuidas mäletatakse Iraanis viimast ?ahhi Mohhamed Reza Pahlavid?
Iraani ajaloos on kuulus mees ka viimase ?ahhi isa. Tema vabastas Iraani Türgi ülemvõimust ja kehtestas taas ?ahhireziimi ning likvideeris 1920. aastal Kaspia mere ääres loodud Iraani Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi ja laskis selle riigi juhtidel pead maha raiuda.
Viimane Iraagi isevalitseja Mohhamed Reza Pahlavi teostas aga rohkesti reforme. Ühel visiidil Nõukogude Liitu külastas ?ahh ka Eesti NSV-d. Tänaseks on ?ahhist järele jäänud paleed, mida ta ehitada laskis, ja varandus, mida ta maailmast kokku kuhjas. Näiteks Euroopa riikidest ostis ta viimasel reisil kokku 154 suurimat briljanti ja smaragdi. Tema varandusejanu oli üks põhjus, mis Iraani elanikud tema vastu vihale ajas. Ühes paigas nägime ka kunagist ?ahhi ausammast, mille jalamile olid järele jäänud vaid valitseja pronksist saapad.
Milliseid tähelepanekuid tegite tänase Iraani majandusest?
Iraanlaste elatustase on veidi tagasihoidlikum kui eestlastel. Võib öelda, et majanduslikult arengult on Iraan jõudnud siiski meie tasandini. Keskmiselt on palk meie rahasse ümberarvestatult 4000 krooni. Bensiiniliiter aga 1 kroon 50 senti. Diisliküte on veel kaks korda odavam.
Kas tänavatel võib näha vaeseid, kodutuid, niinimetatud prügikastiinimesi?
Selliseid elu heidikuid näha polnud. Islami üheks põhimõtteks on kerjustele alamust anda, mis tähendab, et nendega käitutakse väärikalt.
Küll aga kohtasime parkides magavaid inimesi. Iraanlastel on komme vaip kaasa võtta ning parki perega einestama ja vestlema minna. Pärast kehakinnitamist tehakse mõnikord pargis ka väike uinak. Oktoobri öine temperatuur oli paarkümmend plusskraadi, päeval kümmekond rohkem. Pärsia lahe vesi oli 32 kraadi. Uju nagu vannis.
Kas pärsia vaipade kuulsus on Iraanis püsinud?
Pärsia vaip on suur kunstielamus ja mis seal pattu salata ? ühe vaiba ostsin ma ka ise kaasa. Õige pärsia vaip on kootud käsitsi ja kui töö valmis saab, koob vaiba autor selle sisse ka oma nime. Pärsia vaiba headust hinnatakse ühel ruutsentimeeteril olevate sõlmede arvu järgi. Heas vaibas on neid seal vähemalt 64, seega lõngaotsi 128. Põhiliste materjalidena kasutatakse vaiba kudumisel villa, puuvilla ja siidi. Meistril on muster peas ja kuna vaid Allah ei eksi, siis teevad kogenenud kudujad meelega mõne vea sisse, mida siis lapsed õhtuti otsivad kui mõistatusmängu.
Lõpetuseks küsiks veel, et kuidas reis Teherani praktiliselt kulges.
Lendasime üle Stockholmi. Lennukis 300 reisija hulgas peale meie valgeid inimesi ei olnud. Mida lähemale lennuk Teheranile jõudis, seda rohkem hakkas rätikuid naistele pähe sugenema. Maandudes ei tundnud enam tagantpoolt ka meie naisi ära. ?Chador? on Iraanis kohustuslik kõigile naistele ja selle islamiseaduse rikkujaid võib oodata karistus kuni 30 kepihoopi. Kokkuvõtvalt võin reisi kohta öelda, et oma silm on kuningas. Hüsteeria, mis Iraani suhtes on üles kergitatud, on seotud lääneriikide suurvõimu (naftavarud) taotlusega. Meedia võimendab seda omalt poolt võõra kultuuri mittemõistmise tõttu.
JAAN LUKAS
