Eelmises lehenumbris ilmus uudis, et põllumehed võtsid nõuks minna valitsuse ja riigikogu maaelukomisjoni jutule, selgitamaks välja uue riigieelarvega seonduvat ning valgustamaks lähemalt, millised suured teemad praegu põllumajanduses on. Seda ennekõike toetuste ja erimärgistusega kütuse osas.
Ka Jõgevamaa põllumajandusettevõtted ja ettevõtjad on seda meelt, et asjade üle peab arutama ja olukordadele poliitika kujundamise kaudu leevendust leidma. Torma Põllumajandusosaühingu juht Toomas Kulu ütles, et tänavu oli viljasaak pea kaks korda suurem kui möödunud aastal ja see on hea teadmine, sest selle arvelt on võimalik piimatootmisega tekkinud puudujääki katta. Kuigi ka teravilja puhul on vahel saatuslikuks turuhinna kõikumine, eriti siis, kui hea saagikus hinda tervikuna langetab. Torma ühistus kasvatatakse teravilja ja rapsi ning toodetakse piima.
„Aastad on väga erinevad,” rääkis Kulu. „See aasta on hea viljakasvatusaasta. 2017 oli liiga märg, 2018 jällegi liiga kuiv, mistõttu kogused kõiguvad tugevalt. Teisalt hinnad: kui saaki on palju, on hinnad madalad ning ka rahalised kõikumised on suured. Piima puhul on stabiilsem, sest tootmine on ühesugune ja hinnad stabiilsed.”
Piima omahind on kõrge
Põllumehed räägivad piimaturu kriisist, mis tähendab Kulu sõnul ennekõike seda, et piima kilohind on madalam kui tootmiskulud. Piima müügihind on 30 senti, kuid Tormas kujuneb omahinnaks 35 senti ning sealses majandis katab teravilja ja rapsi kasvatus tekkinud miinuse ära. „Piima hind on püsinud kaks aastat samasugusena. Neli aastat tagasi oli see 25 senti. Meie kahjuks Tormas veel ei oska tänasel päeval odavamalt toota,” nentis Kulu.
Põllumajandusettevõtjad kurdavad ka seda, et keskkonnahoiu ja loomade heaolu peale kulub märkimisväärne raha, mis hindu tõstab. „Torma on tuntud selle poolest, et oli üks esimesi, kus oli vabapidamisega laudad. 2002 valmis esimene osa uuest laudast. Miski ei püsi igavesti, vaja on jätkuvalt investeerida ja midagi juurde teha või välja vahetada. Me loodame, et loomade heaolu parandamisega piimatoodang tõuseb ja eluiga pikeneb. Peame plaane, mida teha ning mis mahus. Arutame ja arvutame oma Austria omanikuga kõik teemad läbi, kas midagi ümberehitada või uus laut teha ja kas see kõik tasub ära, kui piimahinnad selliseks jäävad, või kas uute oludega on võimalik odavamalt toota,” rääkis Kulu.
Üleminekutoetuste, mis tulevase eelarve juures langevad 15 miljonilt 5 miljonile, eesmärk on toetada põllumajandusettevõtlust, et kompenseerida vahesid, mis on Lääne-Euroopas. Eesti riik maksab sellega kohalikule põllumehele juurde, et me oleksime samas konkurentsiolukorras ja -tingimustes. „Öeldakse, et me toodaksime oma tarbeks toitu siin Eestis. Ühtepidi on Eestis ületootmine, me ei suuda piimatooteid nii palju eksportida. Kui piimatöötlejad müüks oma kaupa rohkem väljapoole, nõudlus oleks suurem, mis tõstaks meie jaoks hinda. Lisaks on nende toetuste puhul tegemist regionaalpoliitilise küsimusega, et maal elu ja töökohad jääks püsima. Me loodame, et kui E-Piima tehas Paides läheb käiku ja nad suudavad toodangu müüa piiri taha, siis põllumehed hakkavad saama piima eest paremat hinda. Riigi poolt ju piima hinda kehtestada ei saa, vaba turumajandus. Riigipoolselt võiks soodustada eksporti, nõudlus suureneks.”
Sekeldused kütustega
Teine suur teema, mis põllumeeste murekohtadena välja koorub, on erimärgistusega kütus ja biolisandite kasutuselevõtt tavakütuse puhul. Kulu usub, et vassimist erimärgistusega kütuse kasutamisel põllumeeste poolel ei ole. „Traktorisse paneme erimärgistusega, kuid veoautosse, mis osutab transporditöid, paneme tavalise kütuse. See on ebaõiglane, et keegi 5% kuskil petab ja selle tõttu kõik ülejäänud peavad kannatama ning nende jaoks mõeldakse mingi uus ja keeruline süsteem, limiidid hektarite järgi või loomade arvu järgi. See ei ole mõeldav, firmad on erinevad. Kellel on põllud lähemal, on veokulud väiksemad, kel kaugemal, hoopis teistsugused. Sõltub ka ilmast, palju mingeid töid peab tegema. Seda ei kujuta ette, et lihtsalt hektarite alusel hakatakse erimärgistusega diislit andma. Väärkasutajaid võiks kuidagi teistmoodi tabada. Eesti aktsiisid on kuus korda kõrgemad kui Euroopa Liit minimaalselt nõuab. Kõik lisamaksud panevad Eesti ja Baltikumi põllumehed kehvemasse olukorda ja lõppkokkuvõttes on meie toodangu omahinnad kõrgemad.”
Töökohad maal
Ka biolisandi kasutamine tavakütustes on veel täitsa läbiuurimata teema, sest need on ju kasutusel alles kevadest. Vanematel autodel, mis Tormas bensiiniga sõidavad, tahetakse paake täita 98-ga. Ka seda ei kujutata ette, mis külmemate ilmadega juhtuma hakkab.
Palju räägitud tööjõukuluga on põllumajanduses lood pigem selles, et inimtööjõudu saab küll asendada robotitega, kuid mitte sellisel määral nagu teistes tootmisharudes. Kulu räägib, et moodsate lahendustega kaasnevad ka suuremad väljaminekud tehnika ülalpidamiseks. Alati ei ole nii, et lüpsirobotitega on piima odavam toota kui tavalise lüpsiplatsiga. Ja kindlasti on asjal taas regionaalne mõõde, et inimesed maal elaks ja tööd ning leiba oleks.
See, et minnakse läbi rääkima ja oma huvisid esindama, on kõikide põllumajandusettevõtjate huvides, leiab ka Torma ühistu juht Toomas Kulu. Riik ei peaks enam mõtlema välja mingeid uusi kaudseid makse või keerukaid süsteeme, mis võiksid saada koormaks ja mis tekitaks juurde uusi probleeme. Lõppkokkuvõttes tõstaks see tootmise kulu ning põhjustaks asjatuid sekeldusi.
INDREK SARAPUU
