Kakskümmend viis suurt pruuni hobust ja kakskümmend kuus väikest pruuni varssa, kes Tooma külas endise Endla looduskaitseala kontori taga karjamaal rohtu krõmpsutavad, on selle küla suurim varandus. Kamba peale on nad väärt miljoneid.
Toomal kasvatatakse traavleid, kes osalevad edukalt võiduajamistel Eestis, Rootsis ja mujal Skandinaavias. Praegu on siin koos eelmiste aastate varssadega üle seitsmekümne hobuse, kes kõik on valitud esivanematega väärtuslikud tõuloomad. Eestis on Tooma sugumärade kari üks väärtuslikumaid üldse.
Traavlivarsa hind kõigub olenevalt iga hobuse individuaalsetest omadustest. Tooma parimate praegu võistlevate kasvandike Access Tooma ja St Thomase hind küünib poole miljoni kanti.
Tooma kasvanduse märakarjas on praegu varssu ühe võrra rohkem kui märasid, sest üks hobune suri poegimisel ning Tooma tallimehed meelitasid teist mära orvuks jäänud varssa oma hoole alla võtma. “Õnneks läks see korda, sest inimese üleskasvatatud varss võib liigse familiaarsuse tõttu kasvatajale hiljem ohtlik olla,” räägib talli juhataja Voldemar Ilves.
<p class=”MsoNormal” style=”MARGIN: 0cm 0cm 0pt; TEXT-ALIGN: justify” align=”justify”>Tooma hobuste ja talli omanik on Rootsi suurärimees Mats Gabrielsson. Kasvandus on Eesti ettevõte, mis kasvatab Rootsi hobuseid, keda müüb enamasti samuti piiri taha. Gabrielsson ütles Rootsi ajalehele Aftonbladet, et Eestis tegutseb ta sellepärast, et siin saab väiksemate kuludega parema kvaliteediga hobuseid. Ilves möönab, et eks nad ole odavamad pidada jah.Vaikne koht
“Looma jaoks on siin stressivaba, metsatagused maad, ei ole liiklust ega eriti inimesi,” nimetab Ilves veel ühe Eesti plussi.
Ta nendib, et Tooma on praeguseks üks suurematest traavlikasvandustest ja viimased kuulujutud väidavad, et Rootsis juba täiesti arvestatav. Igal talvel käivad Toomal rootslastest traavlitreenerid uusi hoolelauseid välja valimas. Tänu suurenevale populaarsusele oli neid sel aastal rohkem kui varem.
Et loomi oleks lihtsam üle mere müüa, kantakse kõik Toomal kasvanud hobused Rootsi registrisse.
„Kui Eesti registris oleks, kukuks kohe null hinnalt maha, võib-olla isegi kaks,” räägib Ilves.
Rootsi hingekirja saamise eeltingimus on, et seemendamine toimub sama riigi territooriumil. Selleks on Toomale ehitatud “tükike Rootsi riiki” ehk ruum, kus märasid seemendatakse. Enne kõlblikuks tunnistamist väisas talli spetsiaalne komisjon, kes kinnitas, et tingimused on ruumis vastavaks tööks head.
Täku töö on hinnas
Sporthobuste puhul on hea järglase saamine terve teadus.
“Ei ole nii, et leiad tipptäku ja tippmära ja arvad, et sealt tuleb ei tea kes,” räägib Ilves aretusest. “Kõik tuleb välja mõelda, kes kellega, kelle veri kõige paremini sobib.” Nüansse, mis peavad kokku klappima, on palju, vaarisade-emadeni välja. Märadele täkkude sobitamine võtab Ilvese sõnul omanikelt täistööpäeva.
Talli juurde on ehitatud ka labor, mille nurgas seisavad lüpsikuid meenutavates tünnides külmutatud spermadoosid. Naturaalpaaritusega ei jama tänapäeval keegi, see on liiga ohtlik ja tülikas.
Ainus päristäkk Toomal on mustjaskõrb Born Quik, kes teenis hipodroomidel joostes Mats Gabrielssonile kaheksa miljonit Rootsi krooni. Selle eest saab ta nüüd rahulikult pensionipõlve pidada.
Parimatel täkkudel maksab ainuüksi doos spermat viis või kuus tuhat dollarit. Kui varss sünnib, peab selle omanik varsa isa omanikule vähemalt teist sama palju juurde maksma.
Varsad sünnivad kevadel ja elavad emadega karjamaal kuni oktoobri lõpuni. Kõik hobused, välja arvatud tiined märad, on Toomal aasta ringi ööpäev läbi karjamaal. Ainult märad väikeste varssadega lastakse suvel kuuma ja parmude eest talli pakku.
Novembris võtavad pooleaastased hobusehakatised ette ülemerereisi, et Rootsis kaela peale identifitseerimisnumber saada. Enne seda tehakse DNA-test, mis kinnitab, et passi kirja pandud emme ja issi on ikka õiged.
Kriisi ei tunne
Äsja sai Tooma kasvandus uue heinateotehnika, samuti on siin kõige tööks vajalikuga sisustatud loomaarstikabinet. Millest majanduskriisi tingimustes puudu on? Ilves ütleb, et ega olegi millestki. Kui eestlased suudavad tõestada, et neil midagi vaja on, pole peremees Gabrielsson kitsi investeerima.
Ka igapäevaelu ei ole majanduslangus mõjutanud. “Me ei tunnegi majandussurutist, sest ka heal ajal ei elatud üle pea,” teatab Ilves. Buumi ajal tõsteti tasapisi palku ja samamoodi aste astmelt tõusevad töötasud Toomal ka praegu.
Ilves kinnitab, et tallist on Tooma külale kasu ka. Mõned inimesed saavad tööd, talliümbrus on korras ja põllud hooldatud. Külalapsed võivad ratsutamaski käia. Kui neis hoonetes hobuseid ei kasvatataks, oleks siia võib-olla saekaater ehitatud, mis oleks praeguseks kindlasti pankrotis, toob ta näite.
iii
MARJU UUSEN
