Et foorumi-eelsete arutelude käigus ei suutnud isegi doktorikraadiga inimene teha vahet eeldustel ja tegevustel, siis peab veelkord üle kordama selle, kuidas enamik maaelu toimkonnast kogu tegevust ette kujutab.
1. Ühiskond kiidab heaks meetmed, mis võimaldavad ja soodustavad tavapärasest tulemuslikumalt nii täiendavate töökohtade tekkimist kui veel paljude-paljude kitsaskohtade lahendamist maal.
2. Riiklikud institutsioonid ja kohalikud omavalitsused rakendavad need meetmed ellu, tegutsedes sihikindlamalt ja elavamalt kui seni.
3. Inimesed, eelkõige ettevõtlikud inimesed, kasutades avanenud paremaid võimalusi, loovadki täiendavad töökohad. Nii endale kui teistele.
Hädaldajate ühiskonda pole vaja
Püüdlust elavdada maaelu ja seega kogu ühiskonda on nimetatud roosaks unistuseks. Roosaks või helesiniseks ta võibki jääda, kui ka edaspidi ainult käsi laiutada ja otsida põhjendusi, miks kuidagi midagi tehtud ei saa. Nii jätkates varitseb meid oht kujuneda hädaldajate ühiskonnaks.
Eestis on maapiirkondades täna tööga hõivatud 53,7 protsenti tööealistest. 30 000 töökoha juurdetekkimisel tõuseks see protsent 63 ? 64ni.
Kui 2002. aasta andmetel oli maal 130 200 töökohta, siis aastal 2010 võiks neid olla 160 tuhat. Ikka ja jälle on kuulutatud, et maal pole ju tööjõudu, kes tahaks ja suudaks hoolsalt tööd teha.
Üsna sageli ongi nii, kuid selle tõdemiseks pole ka erilist tarkust vaja. Vaja on hoopiski mõelda, mida ja kuidas teha, et osagi nendest passiivsetest, sageli kibestunud ja vajalike oskusteta inimestest (ümber)õpetada ning motiveerida tööd tegema. Ühiskond, täpsemalt ühiskonna edukas osa, on selle neile võlgu.
Maaelu toimkond töötas välja rea ettepanekuid, mis elluviiduna aitaksid maaelul areneda ja inimestel paremini toime tulla. Mitte ainult 30 000 tulevasel töötegijal, vaid kõigil maaelanikel. Ja kogu ühiskonnal tervikuna. Ainult et need väljatöötatud meetmed tuleb enne tarvitusele võtta.
Ühiskonna aktiivsem osa tegutseb
Ja siin tekibki küsimus ? kas inimesed, kes on seatud riigi ja omavalitsuse asju korraldama, on valmis seda tegema. Kõigepealt esitatud ettepanekud läbi arutama, omaks võtma ja seejärel ka ellu viima.
Kui ametnik kuulutab: ?Praegused trendid lubavad ennustada Eestis kokku 6 000-6500 töökoha loomist aastas. Üsna ebareaalne on, et kõik need loodaks maale,? siis on see lihtsalt passiivne tõdemus.
Niisuguse lähenemise juures ei muutu kindlasti midagi paremuse poole, vaid tõdeme jätkuvat kihistumist, banaanistumist, aidsistumist, kibestumist …
Samas on olukord lootustandev selle tõttu, et ühiskonna aktiivsem osa mõtleb, otsib ja pakub lahendeid, tahab kaasa aidata.
Eesmärki – luua eeldused 30 000 täiendava töökoha tekkeks – on püütud nimetada proletariaadi loomiseks (või millekski taoliseks) ja välisinvestorite kutsumiseks. Kõrvuti teistega on foorumi seisukohtades ju selgelt kirjas taotlused käivitada kõigi talutüüpide toetamise ja talukohtade taasasustamise programm ning soov täiustada ja rakendada ettevõtluse stardiabisüsteem, mis arvestab maaettevõtluse eripära.
Tööinimest ei tohi halvustada
On imestamapandav, et foorumi seisukohtadest saab välja lugeda ainult proletaarlased ja väliskapitali. Selline käsitlus sarnaneb pigem pimedale jonnimisele. On ju hea ja igati lugupidamist väärt, kui inimene teeb oma tööd ausalt ja oskuslikult. Olgu ta siis töövõtja või tööandja. Korralikult töötavat inimest ei tohiks kuidagi halvustada. Muretseda tuleks aga selle pärast, kuidas neid juurde tuleks. Siitsamast Eestist. Siis ehk ei pea tööjõudu mujalt sisse tooma. Foorumi seisukohtades on ettepanekud maaelu kõikide valdkondade kohta ja need käsitlevad maaelu arengut tervikuna. Maal elab peaaegu 400 000 inimest ja kõik nad on meie ühiskonna liikmed. Maarahva lahterdamine ja vastandamine ongi ju meid tänasesse seisu asetanud. Ja selle seisundiga me rahul pole ega saagi olla. Ehk oleks aeg hakata koostööd tegema.
Maaelufoorumi seisukohtade täistekst on olemas Koja maakondlikes teabekeskustes. Samuti on seisukohad üles pandud EPKK koduleheküljel ja Ühiskondliku Leppe SA koduleheküljel.
ANTS KÄÄRMA,
Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees
