Tööandja üks peamisi ülesandeid on tervisliku ja turvalise töökeskkonna loomine. Kui ilm on külm, tuleb tööandjal anda välitingimustes töötajatele soojad riided, kindad jne. Katused on paksu lumega kaetud, kuid enne, kui töömees katust puhastama saadetakse, tuleb talle anda turvarakmed, köied ja muu tarvilik. Ka töötaja ise peab osalema ohutu töökeskkonna loomisel, olema teadlik nõutavatest tingimustest ning tagama, et tema töö ei ohustaks ei tema enda ega ka teiste elu ja tervist ega saastaks keskkonda. Töötaja on kohustatud kasutama tööandja poolt talle antud isikukaitsevahendeid.
Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide üle teostab riiklikku järelvalvet Tööinspektsioon.
Lõuna Inspektsioon külastas mullu 137 ettevõtet. Avastatud rikkumiste arv oli 651, kusjuures aastal 2009 oli rikkumisi 506. Tööandjaid kohustati 82 rikkumist kõrvaldama koos sunniraha hoiatuse määramisega kokku 317 000 krooni suuruses summas. See-eest 2009. aastal kohustati tööandjat 64 juhul 300 000 krooni sunniraha hoiatusega rikkumisi kõrvaldama. Igale sunnirahaga hoiatusele järgneb järelkontroll ja kui ka siis pole ettekirjutust täidetud määratakse tööandjale trahv ehk sunniraha.
Sama võib öelda ka 2009. aasta kohta, kus üks rikkumine jäeti tööandja poolt täitmata ning sunniraha summas 2000 krooni tuli pöörata täitmisele.
Kõige suuremad rikkumised avastati ehitusobjektidel, nii tellingute paigaldamise puhul kui ka katusetööde juures. Tellingutel puudusid osaliselt kaitsepiirded ja ehitajad eirasid tööohutuse nõudeid katusel töötades.
Selliste rikkumiste avastamisel peatasid tööinspektorid koheselt töö objektil. Töö peatati üheksal objektil.
Järelevalve teostamisel avastati 38 korral elule ohtliku töövahendi kasutamine, mille puhul mitmes ettevõttes puudusid nõutavad kaitsepiirded töövahendi liikuva osaga kokkupuute vältimiseks.
Enimlevinud rikkumistena tasub veel mainida ebapiisavat valgustatust, halba õhuvahetust tööruumides või hoopiski väljaehitamata ventilatsiooni. Leiti ka tööplatvorme, mis ei olnud piisavalt suured; puudusid kaitsepiirded, ohtlikel kohtadel puudus ohumärgistus jne. Nii mõneski ettevõttes oli kasutusele võetud uus töövahend, millel puudus arusaadavas keeles kasutusjuhend.
Töövahendi kasutamisel, hooldamisel ja seadistamisel peab tööandja tagama valmistaja antud kasutusjuhendis esitatud nõuete täitmise.
Külastuste käigus põhjendab nii mõnigi tööandja, et neil pole aega bürokraatiaga tegeleda. “Käite ja nõuate,” kuuleb tööinspektor sageli. “Niigi majanduslikult halb olukord ja töötajaid ei ole võtta,” jätkavad tööandjad. “Minge vaadake, kuidas mujal töötatakse,” öeldakse lõpuks. Kui aga õnnetus käes, siis pole enam sellist hala. Ei saa pugeda kusagile majanduslikult raske olukorra taha ja loota, et minu ettevõttes midagi ei juhtu. Aga ometi juhtub.
Tööohutus ei ole teisejärguline nõue. Rahvasuu ütleb, et õnnetus ei hüüa tulles ja tegijal juhtub. Kui tööandja on töötajat tehtavate tööde ja kasutatavate töövahendite osas juhendanud ning töövahendid vastavad omakorda kasutusotstarbele, ei hüüa õnnetused sugugi nõnda sageli.
Läinud aasta ei olnud meil kõige parem. Maakonnas toimus 78 tööõnnetust, millest 23 olid koguni rasked.
i
VALENTINA SOONE, Lõuna inspektsiooni tööinspektor
