Vaatamata majanduskasvu aeglustumisele, kiirenes palga nominaalkasv kolmandal kvartalil 8,8 protsendini. Inflatsiooniga korrigeeritud palga reaalkasv kiirenes 5,8 protsendini. Palgakasv kiirenes juba viiendat kvartalit järjest.
Nii nagu käesoleva aasta esimesel ja teisel, mõjutasid ka kolmandal kvartalil palgakasvu olulisel määral ebaregulaarsete preemiate ja lisatasude maksmine. Ilma nendeta oleks palgakasv olnud kaheksa protsenti, mis on ikkagi väga kiire. Kolmandal kvartalil on ebaregulaarsete preemiate ja lisatasude nii suur mõju üsna ootamatu. Kõige enam maksti preemiaid ja lisatasusid palgatöötaja kohta info ja side, elektrienergia ja avaliku halduse tegevusalal (peamiselt KOV-de puhkusetoetused).
Üha suuremat mõju on palgakasvule avaldanud aasta alguses toimunud miinimumpalga enam kui kümneprotsendiline tõus. See mõjutab enim väiksemaid, alla 50 töötajaga ettevõtteid, kus tuleb töötajate leidmiseks palku rohkem tõsta ning kus palgakasv on kiirenenud juba kümne protsendini. Kuna selliste ettevõtete osakaal kogupalgakulust on üsna suur (39 protsenti), avaldavad need ka kogupildile olulist mõju.
Keskmine palk tõusis kolmandas kvartalis 930 euroni, kuid see ei sisalda varimajanduses arvestatud ümbrikupalka, mis tõstaks keskmist palgataset veelgi.
Kiire palgakasv kolmandas kvartalis oli üsna laiapõhjaline. Enim kiirenes see ITK sektoris (üle 14 protsendi), 10 protsenti ja üle selle tõusis töötasu veel kuuel suuremal tegevusalal, sealhulgas ehituses ja transpordisektoris. SKP kiirhinnangu järgi vähendas kolmanda kvartali majanduskasvu aga enim just ehituse lisandväärtuse langus. Lisandväärtus ei kasvanud ka transpordisektoris. Samas vähenes nendes tegevusalades tööhõive, mistõttu on veel vara öelda, kas kiire palgakasv tõstis ka nende tegevusalade tööjõu ühikukulu. Vaatamata töötleva tööstuse toodangumahu ja müügikäibe aeglustumisele kolmandas kvartalis (vastavalt 0,4 ja 3 protsenti), kasvasid palgad seal üle kaheksa protsendi ning tööhõive ligikaudu viis protsenti. Seega ületas palgakasv töötlevas tööstuses esialgsete arvestuste järgi tootlikkuse kasvu, mis tõstis ka tööjõu ühikukulu. Kuna suurem osa töötleva tööstuse müügikäibest läheb ekspordiks, on tööjõukulude vaoshoidmine kulupõhise konkurentsivõime hoidmiseks väga oluline.
Esialgsete arvestuste järgi kasvas kogumajanduse tööjõukulu tootlikkusest kiiremini ning suurendas sellega tööjõu ühikukulu, mis tähendab omakorda kulupõhise konkurentsivõime langust. Et tööhõive kasv aeglustub, peab tööjõu tootlikkuse panus majanduskasvu suurenema. Juba mitmendat kvartalit järjest toimuv palgakasvu kiirenemine Eestis viitab selgelt tööjõupuudusest tuleneva palgasurve suurenemisele. Töövõtja määrab üha enam oma palka. Tööjõukulu on kasvanud tootlikkusest kiiremini juba alates 2011. aasta algusest. See aga vähendab ettevõtete võimet majandusprobleemide korral töökohti säilitada.
Tööjõukulu reageerib majanduskasvu aeglustumisele üldjuhul viiteajaga. Samas on palgakasv ja majanduskasv liikunud juba kolmandat kvartalit järjest eri suundades. Välismaalt saadud esmaste tulude kasv ning ettevõtete sektori jätkuvalt korralikud (kuigi vähenenud) kasumid on võimaldanud maksta suuremaid palku. Selle aasta esimesel poolaastal ettevõtete tööjõukulude osakaal müügitulus veel ei suurenenud.
Palgakasvu kiirenemine toetab nõudluse ning seeläbi eratarbimise kasvu. Suurem nõudlus ning suuremad tööjõukulud survestavad aga eelkõige tööjõumahukama teenustesektori hinnakasvu.
i
TÕNU MERTSINA, Swedbanki peaökonomist
