Viisteist 17-18-aastast noort alustasid tänavu põhihariduse omandamist kaheksandast klassist.
Tänavu omandavad nad eelkutseõppe ehitaja erialal, pärast kolmenädalast praktikat suvel sooritavad nad sellel erialal eelkutseeksami.
Järgmisel aastal õpivad noored juba üheksandas klassis ja saavad lisaks selgeks autode remontimise ja põllumajandustehnika hooldamise põhitõed.
Paremad võimalused tööturul
Kursusel õppiva Heigo Bogdanovi sõnul on selline kursus väga vajalik. ?Lugesin sellise võimaluse kohta kuulutust ning tundsin, et viimane aeg on oma tulevikuga midagi ette võtta,? rääkis noormees. Kõige rohkem meeldib Heigole eriala õppimine, kuid kaheksanda klassi tunnistusel on tal vaid neljad-viied.
Noormees on kindel, et kuigi projekti raames õpetatav eriala annab palju paremad võimalused tööturul, ei piirdu tema haridustee põhihariduse ja eelkutseõppe omandamisega. Noormehe sõnul on aga tänu ehitaja erialale lihtsam kasvõi suvel tööd leida.
Heigo Bogdanovi sõnul on enamik kursusel käijaid motiveeritud õppima. ?Mõni ei saa siiski alati aru, miks peab koolis käima,? tunnistas Heigo.
Kohanemiskoolitus kodukohas
Tööturukoolituse eesmärgiks on pakkuda esmaõpet eriala või kutset mitteomavatele töötutele, ümberõpet uute kutsealaste, erialaste, ametialaste teadmiste ja oskuste täiendamiseks. Kohanemiskoolitus toimub tööotsinguõppena ning tutvustab töötule tööturu nõudeid ja võimalusi. Kohanemiskoolitus on mõeldud eelkõige selleks, et inimene suudaks ja tahaks aktiivselt tööd otsida, et ta õpiks tundma tööturgu ning oma võimalusi.
Kohanemiskoolitust pakutakse eelkõige neile, kes on olnud tööta rohkem kui neli kuud ning kellel jääb puudu teadmistest, kuidas tööturul hakkama saada. Näiteks otsib inimene ainult raamatupidaja tööd, sest ta on sellel ametikohal suurema osa elust töötanud.
Samas ei suuda ta näha seda, et nõudmised tänasel tööturul on kasvanud: kui varem tegi raamatupidaja oma kindlat töölõiku (näiteks arvestas palka), siis nüüd ei võta tööandja tavaliselt tööle raamatupidajat, kes ei oska bilanssi koostada.
Kohanemiskoolituse läbi teinud inimene oskab tööotsimiseks kasutada moodsaid infotehnoloogilisi võimalusi. Ta on aktiivne, suhtleb tööandjatega, et tööd leida.
Pärast kohanemiskoolitust on suurenenud töö otsimise motivatsioon, samuti on paranenud sotsiaalne toimetulek. Koolitus aitab selgitada välja põhilised takistused töö leidmisel, töötud saavad teadlikuks esma- , ümber- või täiendõppe vajadusest.
Kohanemiskoolitusel õpivad töötud psühholoogiat, aktiivset tööotsimist, eesti keelt ja eneseväljendust, tööseadusandluse aluseid, enesekehtestamist tööjõuturul ning eneseanalüüsi, ametikirjade koostamist. Mängitakse ka rollimänge.
Sellised koolitused püütakse inimestele võimalikult koju kätte viia, et nad ei peaks raha pärast koolitusele tulemata jätma. Näiteks toimus jaanuaris taoline koolitus Tabivere vallas, praegu on käimas Jõgeva linnas ning veebruari lõpus korraldatakse see Puurmani vallas.
Inimestele, keda suunatakse kohanemiskoolitusele, koostatakse ka individuaalsed tegevusplaanid ning pakutakse kutsenõustamisteenust nii vestluse kui ka testide näol.
Jõgeva Tööhõiveameti direktori Helen Manguse sõnul ei taha inimesed küll alati kohanemiskoolitusele minna, kuid need, kes on sinna juba läinud, on tavaliselt väga rahul. Meelde on jäänud näiteks ühe koolituse läbinud naise tagasiside, kes üllatusega avastas, et töötajal ei ole ainult kohustused, vaid ka õigused. Tihtipeale on sellised inimesed kaotanud lootuse, kuid koolitus, mis aitab paremini tundma õppida ennast ja oma võimalusi, annab tagasi ka julguse.
Enamik leidis töökoha
Mullu suunas Jõgevamaa Tööhõiveamet koolitustele 319 inimest, neist 201 ametikoolitusele. Tööhõiveameti statistika järgi sai ametikoolituse läbinutest tööle rohkem kui kolmveerand, kursuste lõpetanutest leidsid töökoha kõik.
Kõige enam koolitas Jõgevamaa Tööhõiveamet eelmisel aastal veoautojuhte (20 inimest) ja müüjaid (17 inimest). Populaarsed olid ka raamatupidaja, puhastusteenindaja ja lilleseadja kursused.
Mullu läbis 17 inimest arvuti algtaseme koolituse ning 14 inimest ettevõtluskoolituse.
Tänavu suunab Jõgevamaa Tööhõiveamet kokku koolitusele 382 inimest.
Jõgevamaa Tööhõive tööplaani järgi on hea, kui tööle rakendub vähemalt 65 protsenti ametikoolituse läbinutest ning pooled tööotsingu kursuse lõpetanutest.
EVA KLAAS
