Kuigi Eestis on kombeks võrrelda end mitmesugustes edetabelites teiste riikidega, on taastuvenergia väiketootmine jäänud senini valdkonnaks, kus võistleme eelkõige tabeli lõpukohtade eest.
Elektri tootmine taastuvallikatest on mujal maailmas muutunud lausa igapäevasemaks teemaks – järjest rohkem on neid, kes tahavad ise elektriturul tootjana kaasa lüüa. Huvi asja vastu on kasvamas ka Eestis, mille põhjuseks on eeskätt elektri järjest tõusev hind. Elektrienergia väiketootmine annab aastateks fikseeritud elektrihinna ja mis peamine – nii on võimalik kodukuludelt kokku hoida. Aja jooksul muutub üha tähtsamaks ka majapidamiste ökoloogilise jalajälje vähendamine.
Eesti oludesse sobivad mitmed taastuvenergia väikelahendused. Olgu siin nimetatud tuulikud, päikesepaneelid, biomassil töötavad elektri ja soojuse koostootmis- ning hüdroelektrijaamad. Taastuvenergia väikelahenduste laiemat kasutamist soodustab ka tehnoloogia kiire odavnemine. Näiteks on päikesepaneelidest toodetud elektrienergia puhul jõutud ka Eestis niikaugele, et sel moel saadud elekter on odavam sellest hinnast, mida maksab elektri lõpptarbija. Hindade alanemist lubab loota ka päikesepaneelide puhul kehtiv reegel: tootmismahu kahekordistudes langeb paneeli hind 20 protsendi võrra.
Mida on väiketootja jaoks seni tehtud?
Möödunud aastal lihtsustusid väiketootja jaoks nii elektrienergia jaotusvõrku tagasi müümine kui ka võrguga liitumine. Mikrotootja saab võrku tagasi müüdava elektri eest konkreetselt selle tunni börsihinna, millest lahutatakse maha lepingulise elektrimüüja marginaal. Liitumistasu sõltub iga tootja eripärast, aga põhineb üldjuhul konkreetse objekti tegelikel kuludel, jäädes 900 euro kanti.
Kindlasti saab liitumist veelgi lihtsustada, kui rakendada paljudes Euroopa Liidu riikides kasutatavat süsteemi “pane paika ja teavita”. Liitumiskulust suurima osa moodustab tunnipõhine kaugloetav arvesti, mille tootja peab sajaprotsendiliselt välja ostma, kuigi arvesti jääb ikkagi võrguettevõtja omandiks. Et kaugloetavate arvestite paigaldamine on jaotusvõrkude seadusest tulenev kohustus, võiks jaotusvõrk jätta tegelikkuses arvesti eest raha küsimata.
Valitsus ei ole väiketootmist toetanud ei rahaliselt ega moraalselt
Ehkki meil juba on taastuvenergia toetust saavaid eraisikuid, vajab avalikku käsitlust küsimus, kas ja millises ulatuses väiketootmist toetada. Minu vastus on, et piiratud ulatuses tuleb seda teha, sest väiketootmisest tõuseb laiem ühiskondlik kasu. Ma ei pea põhjendatuks olukorda, kus suurenergeetikat toetatakse, aga väiketootmist mitte. Oleme koos kolleegidega algatanud riigikogus mitmeid seaduseparandusi ning teinud pöördumisi ka valitsusele, et leida vahendeid väiketootmise toetamiseks. Valitsus aga ei kavatse järgmisel Euroopa Liidu rahastamisperioodil suunata sentigi väiketootmise edendamisse. Lisaks rahalisele toele soodustaksid väiketootmist ka selge seadusandluse väljatöötamine, toimivad koostöölahendused energiafirmadega, jaotusvõrgu jätkuv kaasajastamine ja ka parem teavitustöö. Eriti vajab muutmist otsustajate suhtumine.
Elektri tootmine pole võimatu ka linnatingimustes ja isegi korterielanike jaoks. Eestisse ei ole veel loodud ühtegi energiaühistut, samas on huvi nende moodustamise vastu olemas. Ühistute loomist pärsivad mitmed riigi poolt tekitatud takistused, näiteks kõrge riigilõiv otseliini paigaldamise eest ja otseliini paigaldamise raskused. Koalitsioonierakondade eestvedamisel seadustas riigikogu eelmisel aastal piirangud, mis muudavad otseliini rajamise väiketootjale ülimalt keeruliseks ning investeeringu tasuvuse küsitavaks.
Inimestel napib infot
Samuti pean oluliseks, et riik jagaks väiketootmise võimaluste kohta rohkem ja paremat infot. Praegu puudub avalikkuses ühtne arusaam, mida uudne tootmine annab nii üksikule kodumajapidamisele kui ühiskonnale tervikuna.
Vähese informeerituse arvele kirjutan ka majandusminister Juhan Partsi kõrgi vastuse minu arupärimisele, kus oli juttu sellest, et mikrolahenduste ühikuhind on 3-3,5 korda kõrgem tavapärastest elektri- või soojatootmisseadmetest. Ministri küünilisust näitab tema üleskutse päikesepaneelid selga võtta ja linna peale jalutama minna.
Energia väiketootmine annab reaalse võimaluse kodukulusid kokku hoida.Paraku on riik jäänud täna väikeenergeetika edendamisel kõrvaltvaatajaks, et mitte öelda selle takistajaks. Miks peab eestlane olema kehvem leedulasest või ungarlasest, kes on väiketootmise kiiresti omaks võtnud? Aeg on ka Eestis luua alused väiketootmise arenguks.
i
KAREL RÜÜTLI, riigikogu keskkonnakomisjoni aseesimees, SDE
