2016. aastal käivitunud töövõimereformi eesmärgiks on muuta suhtumist vähenenud töövõimega inimestesse ning aidata neil toime tulla avatud tööturul. Eesti Töötukassa on loonud mitmeid uusi teenuseid, et pakkuda senisest rohkem tuge pikaajaliselt haigetele või puudega inimestele nii tööle saamiseks kui tööl püsimiseks.
Need on mõeldud inimestele, kellel on puude või haiguse tõttu mitmeid takistusi ja kes vajavad seetõttu tööle asumiseks või töötamise jätkamiseks mitmesuguste spetsialistide ehk rehabilitatsioonimeeskonna abi. Üheks selliseks teenuseks on tööalane rehabilitatsioon. Tihti ei mõisteta, et selle keerulise nime taga on teenus, mis on mõeldud püsiva puude, püsiva töövõimetuse või osalise töövõimega inimestele. Oluline on, et ollakse tööealine ja vahet ei ole, kas alles õpitakse, töötatakse või ollakse registreeritud töötu ning alles otsitakse tööd.
Tegemist ei ole üksiku spetsialisti konsultatsiooniga, vaid vastavalt vajadusele on võimalik abi saada mitme ala spetsialistidelt ehk rehabilitatsioonimeeskonnalt, kuhu võivad kuuluda psühholoog, logopeed, füsioterapeut, kogemusnõustaja, tegevusterapeut, loovterapeut, eripedagoog, arst (sh psühhiaater) või õde.
Teenuse abil saab näiteks parandada oma haigusest kahjustada saanud liikumisvõimet või kõnet, õppida kasutama tervisega seotult abivahendeid, arendada suhtlemist, lahendada psühholoogilisi probleeme, tulla toime igapäevaelu korraldamisega, saada nõu ja abi sotsiaaltöötajalt, selgitada välja sobiv töö, kohaneda tööeluga jne.
Tegevus viiakse teie vajadustest lähtuvalt läbi kas individuaalselt või grupis. Spetsialistide meeskond saab anda nõu, kuidas saate tulla toime puude või haigusega ning leida oma võimetele sobiv töö. Juhul, kui te töötate, siis on võimalik õpetada teile vastavalt puudele või tervisehäirele õigeid töövõtteid ja selgitada, kuidas on võimalik vajadusel kohandada töökeskkonda. See aitab suurendada teie töövõimet ja hoida olemasolevat töökohta, tõsta enesekindlust ja parandada toimetulekut.
Kui teil on vaja tervishoiuteenust, taastus- ja sanatoorset ravi, siis pöörduge oma pere- või eriarsti poole.
Kui teil on soov saada teenust tööalaseks rehabilitatsiooniks, kuid te ei tea, kas kuulute nimetatud sihtgruppi, siis pöörduge julgelt info ja abi saamiseks lähimasse töötukassa büroosse. Selleks registreerige aeg juhtumikorraldaja vastuvõtule. Töötukassa juhtumikorraldaja hindab teie teenusevajadust. Leppige juhtumikorraldajaga kokku oma tööalase rehabilitatsiooni eesmärk. Valige endale sobiv rehabilitatsiooniasutus. Eestis on üle 65 teenuseosutaja. Leppige kokku kohtumine enda poolt valitud teenuseosutajaga tegevuskava koostamiseks või rehabilitatsiooniprogrammis osalemiseks. Töötukassa kinnitab koostatud tegevuskava ja saate alustada teenusel osalemist.
Teenus saab kesta sõltuvalt teie vajadusest kuni aasta ning töötukassa tasub selle eest kuni 1800 eurot kalendriaastas. Teenusel osalemise ajal makstakse sõidu- ja majutustoetust.
ANU HARJO, töötukassa teenusejuht
