Pea aasta tagasi, 8. septembril tuvastati esimesel metsseal Eestis sigade aafrika katk. See tõsine teade tegi murelikuks kõik seakasvatajad, nii väikesed maapered kui suurfarmerid. Nakkusohus loomadele tähendab see surmaotsust ning inimestel võib see ohtu seada töökoha ja sissetuleku. Tänaseks on elu jätnud tuhanded sead ning karta on, et see arv üha kasvab.
Kuigi viirus inimesele ohtlik ei ole, on inimene siiski üks selle edasikandjaid. Farmidele on kehtestatud väga karmid reeglid, et vältida viiruse levikut. Riik toetab seakasvatajaid rahaliselt, aga väljaminekud on siiski suured ning panevad nii mõnegi loomapidaja tõsiselt mõtlema, kuidas edasi.
Tööinspektsioon on viimastel nädalatel saanud palju kõnesid farmitöötajatelt. Küsitakse, kas ohutusnõuete eiramisel võidakse töötaja vallandada, ning on juba paraku ka kõnesid, kus teatatakse, et töö on otsa saanud ja leping lõpetatud. Tõepoolest, töötajate eraellu sekkumine pole küll lubatud, aga kui ohus on sigade ehk teatud mõttes farmile sissetuleku toojate elu ja tervis, tuleb äärmuslikke meetmeid kasutusele võtta.
Püüame helistajatele südamele panna, et ohutusnõuete järgimisega kaitsevad töötajad ennekõike omaenda ja kolleegide sissetulekuid. Tegemist on sigadele üliohtliku haigusega ning tööandja ei nõua midagi ebamõistlikku ega taha oma töötajaid kiusata. Praeguses keerulises olukorras on väga oluline, et nii tööandjad kui töötajad arvestaksid karmistunud nõuetega, räägiksid nendest ja põhjendaksid. Olen arvamusel, et loomakasvatusega tegelevad inimesed hoolivad oma hoolealustest ja teevad omalt poolt kõik, et viiruse levik pidurduks.
Mustikalkäik viib vallandamiseni?
August on üks paremaid marjakorjamise kuid, aga rohkem kui ohtrast mustikasaagist räägitakse siiski metssigadest, kes katku surnud. Üks sagedasemaid küsimusi tööinspektsioonile on, kas seafarmi töötajatel on keelatud käia metsas, kalal, ujumas jms? Kui töötaja neid nõudeid eirab, siis kas ettevõte võib ta vallandada?
Töölepinguseadus ütleb, et töötaja peab hoiduma tegudest, mis takistavad teistel töökohustusi täita või kahjustavad tema või teiste inimeste elu, tervist või vara. Seakatku puhul on ohus tööandja vara ning sellest tulenevalt ka töötaja enda ja tema kolleegide töökoht. Seega on just töötaja huvides, et ta seatud ohutusnõudeid ka järgiks. Kui töötaja keeldu eirab, võib ta tekitada tööandjale suurt kahju, mis võib ettevõtte pankrotti viia. Kui tööandja on taudiohu tõttu seadnud töötajale piirangud, mis kehtivad ka väljaspool tööaega, aga töötaja on neid rikkunud, siis saab rääkida kahju tekkimise ohu loomisest ning töölepingu erakorraline ülesütlemine võib olla igati õigustatud. Kahtlemata peab tööandja sellist erakorralist ülesütlemist ka kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis põhjendama. Muidugi on töötajal alati võimalik oma tööleping korraliselt üles öelda, kui ta ei soovi piiranguid järgida.
Veel on tööinspektsioonilt küsitud desinfitseerimiseks kasutatavate kemikaalide ja vajalike kaitseriietuste kohta. Kemikaalide kasutamisel tuleb otse loomulikult järgida kasutusnõudeid. Ilmselt on nendega hästi kursis desinfitseerijad ja nende sõnade järgi tuleb käituda. Vajalik võib olla ruumide põhjalik tuulutamine või tööle asumine alles pärast teatud ajavahemiku möödumist. Kui töötaja tervis ei võimalda töötada keskkonnas, kus kemikaale on kasutatud, tuleb selles tööandjale teada anda ja koos leida lahendus, milliseid tööülesandeid töötaja täita saab.
Katk võib katkestada lepinguid
Tööandja, kes ütles seakatku nakatunud sigade tapmise tõttu talitajatega töösuhte üles, soovis teada, kas tegemist on koondamisega, kas etteteatamistähtaegu tuleb järgida ning maksta koondamishüvitist või on katku puhul tegemist vääramatu jõuga ning tööandjal rahalisi kohustusi ei teki.
Sigade hukkamisega saab paratamatult otsa ka talitajate töö ja tegemist on koondamisolukorraga. Etteteatamise tähtaeg sõltub sellest, kui pikalt töösuhe kestnud on. Praegusel juhul võib etteteatamise tähtaega mitte järgida, kuid tööandja peab siiski hüvitama vähem etteteatatud aja. Vääramatu jõu asjaoluga seoses seadus selles osas erisust ette ei näe.
Koondamise korral peab tööandja maksma tähtajatu töölepingu alusel töötanud töötajale ka koondamishüvitist ühe kuu keskmise töötasu ulatuses.
Vääramatu jõu asjaolu vähendab tööandja makstava hüvitise suurust tähtajalise töölepingu erakorralise ülesütlemise korral. Tavaliselt maksab tööandja tähtajalise töölepingu alusel töötanule koondamisel hüvitist ulatuses, mis vastab töötasule, mida töötajal oleks olnud õigus saada lepingu tähtaja saabumiseni. Hüvitist ei maksta siis, kui tööleping öeldakse üles vääramatu jõu tõttu. Aafrika seakatku saab võlaõigusseaduse mõistes vaadelda vääramatu jõu asjaoluna.
Tööandjad on uurinud, kas seakatku leviku piiramisega seotud turvameetmete tõttu sigalates (kemikaalid) tuleb täiendada töökeskkonna riskianalüüsi. Seda tuleb teha siis, kui varasem analüüs ei kajasta seakatku levikuga seotud kemikaalide kasutamist ning käitumist ekstreemolukorras. Olukorras, kus on vajalik sigade hukkamine, tuleb läbi mõelda ja riskianalüüsis kajastada ka hukkamisega seotud psühholoogiline ohutegur. Hiljuti pöördus Järvamaa talupidaja ajakirjanike poole üleskutsega mõista, et sigade hukkamine on talupidajatele emotsionaalselt raske. Tõesti, tegemist pole suvalise tootmisliini hävitamisega, vaid elusate hingede maise teekonna lõpetamisega, mis on loomade eest hoolitsejatele vaimselt ränk kogemus.
Seakatk on raske kogemus kogu Eestile. Üks oluline majandusharu on suure surve all. Me kõik saame mõistliku käitumisega kaasa aidata, et katkuviiruse levik pidurduks. Mõistlik käitumine tähendab taudipiirkonnast eemalehoidmist, loomade tapmis- ja matmispaikades uudistamise vältimist jmt. Head nõu töösuhete ja töökeskkonna teemal on võimalik saada tööpäeviti, helistades tööinspektsiooni infotelefonil 640 6000. Kohale võib kutsuda ka tööinspektsiooni konsultandi.
MARET MARIPUU, tööinspektsiooni peadirektor
