Päris pikka aega võisime rahuldusega nentida, et meie maakonnas oli töötuseprotsent vabariigi madalaim, see tähendas et töövõimeliste elanike hulgas oli meil suhteliselt vähem neid, kel töö ja teenistus täielikult puudus.
Möödunud kuul ilmnes aga, et selle positiivse näitaja oleme nüüd loovutanud Tartu maakonnale.
Kui silmata igal kuul Vooremaas avaldatavat vakantsete töökohtade tabelit, siis võiks ju arvata, et lootust on nii mõnelgi, kes koduseinte vahelt välja ja oma pere majandusjärge parandada soovivad. Kui aga konkreetseks tööpakkumiseks ja -võtmiseks läheb, tekivad mitmed käärid: just seda tööd, mida inimene teha oskaks, pole kellelgi anda, samas ei leia aga ettevõtja endale vajalikku spetsialisti ka tikutulega otsides.
Üks suur “aga” on selles loos veel. Nimelt on mõnedel firmaomanikel liiga hästi meeles tarkusetera, et heale järjele saab pigem vähem kulutades. Ja nii püütaksegi töötajalt minimaalse palgaga maksimaalne panus saada. Inimene, kel aga tarvis tööle jõudmisekski raha kulutada, peab sel juhul valima passiivse variandi ehk kodus istumise.
13. detsember 2011
