Tõmbekeskuste Eesti on väga mõistlik lahendus ja on tegelikult meie organisatsiooni Vaba Isamaaline Kodanik programmikavas täiesti olemas juba selle koostamisest alates, jaanuarist. Tahaks praegust siseministeeriumi alas olevat regionaalministri bürood tunnustada, et selleni on jõutud.
Regionaalpoliitiliselt on omavalitsuste liitmine oluline, kuid kindlasti ei saa see olla antud reformi mõistes ainsaks tegevuseks. Ümberkorraldust on vaja ka maakonna tasandil. Tänased maakonnad ei oma enam sellist rolli, nagu neil algselt pidid olema, ning uute omavalitsuste tekke järel väheneb praeguste maavalitsuste roll veelgi. Oleks vaja teha sarnane tõmbekeskuste reform ka maakonna tasandil, et moodustuks viis kuni kaheksa piirkonnakeskust. Miks mitte riigikogu valimisringkondade järgi.
Muidugi eeldaks see ka maavalitsuste rolli muutmist ringkonnapõhiseks. Need saaksid tänaste maavalitsustega võrreldes rohkem otsustusvabadust ja vahendeid. Piirkonnavalitsused võiksid olla omavalitsuste teine tasand. Seal langetatakse otsuseid riikliku haridusvõrgu ja muu sellise suhtes, mis vajab otsuseid üle omavalitsuste piiride. Piirkonnavalitsus oleks keskvalitsuse käepikendus ning kindlasti säiliks kontrolli roll omavalitsuste üle. Mingil määral täidaks sealne omavalitsustest moodustatud nõukogu ka tänast omavalitsusliitu. Lisaks vajavad aga ka 10 000 elanikuga uued vallad või linnad rohkem sõltumatust ja otsustusvabadust. Selleks on vaja muuta ka maksustamist, mis annaks omavalitsustele kohustuste kõrvale ka võimaluse tulude poolelt ise oma rahakotti planeerida. Tõmbekeskuste Eestis ei tohi kindlasti jääda kestma olukord, kus ollakse küll elanike arvult ja pindalalt suuremad, kuid siiski keskvalitsuse ripatsid, kellel pole õigust oma tulu- ega kulubaasi suuruse üle otsustada.
Tõmbekeskustele peaks keskvalitsus tagama ka riigipoolsed olulised asutused. Selleks saab olla riiklikult toetatud päästeüksus, gümnaasium, huvi- või spordikool, mitmekülgne kultuuriasutus. Vajalik on ka teede hooldamine ning ühistranspordi võrk.
Linnastumist ei saa tänases ühiskonnas lihtsalt peatada, kuid maal elamist saab kindlasti lihtsamalt hoida, kui seda seni on tehtud. Selleks on vaja tagada maapiirkonna elanikule normaalseks eluks vajalikud teenused ning keskkond. Lisaks on teada tõsiasi, et töökohad tekivad sinna, kus on töö- ning ostujõudu.
i
MÄRT MEESAK, MTÜ Vaba Isamaaline Kodanik Tartumaa piirkonna juhatuse esimees
