Kui jätta kõrvale äärmuslikud dieedid ning mõningad moeröögatused, on tarbijate teadlikkus tervislikust toitumisest aina kasvanud. Ka toiduainetööstustes on pandud suurt rõhku toodete tervislikkuse tõstmisele.
Tarbijate tervist silmas pidades on vähendatud toodete soola-, rasva- kui ka suhkrusisaldust, lisatud kiudaineid, vitamiine, kasulikke baktereid ning valikus on palju täisteratooteid. Selleks ei ole vaja riiklikku sundi ega suhkrumaksu kehtestamist, nagu sotsiaalministeerium plaanib. Tarbijad teavad järjest paremini, mis on hea ja tervislik toit ja oskavad selle järgi kaupluses tooteid valida. See on loomulik areng, kus tööstused käivad aja ja tarbijate muutunud ostuharjumustega kaasas ning pakuvad neile omalt poolt tervislikke valikuid.
Eesti toiduainetööstused suhtuvad tarbijate tervisesse vastutustundlikult ja hoolivalt ning soovivad pakkuda neile parimat. Suuremad piimatööstused näiteks on juba aastaid toodetes suhkrusisaldust vähendanud. Näiteks Farmi on vähendanud toodete suhkrusisaldust varasemaga võrreldes pea viiendiku võrra. See on pikaajalise ja kannatliku töö vili, sest toidutööstuses ei saa teha järske kannapöördeid – tarbija maitse peab jõudma enne uuendustega kohaneda. Kui võtta tootest korraga ära kolmandik suhkrust, muutub selle maitse niivõrd, et tarbija valib endale uue, rohkema suhkruga meelistoote.
Seetõttu on oluline vähendada suhkrusisaldust sammhaaval, maitses järeleandmisi tegemata. Valio plaanib nelja aastaga vähendada toodete lisatud suhkru kogust 30 protsendi võrra. Niimoodi jäävad Eesti inimestele alles harjumuspäraste maitsetega tooted, mis on toodetud kohalikust toorainest meie traditsioone järgides.
Lihatööstused on teinud sama oma toodete soolasisalduse vähendamisel. Samuti on vähendatud toodete rasvasisaldust.
Riiklikud maksud mõjutavad küll tarbimist, kuid mitte alati nii, nagu me soovime. Hinnatõusuga suuname tarbijat ostma pigem odavamaid ja asendusainetega magustatud tooteid, mis ei pruugi olla tervislikumad, vaid vastupidi. Kõige enam mõjutab hinnatõus madalama sissetulekuga tarbijaid, samas kui keskmise ja kõrgema palga saajad ei pruugi hinnatõusu mõju üldse tajuda. Toon siin võrdluse alkoholiga. Eestis on inimeste alkoholitarbimise vähendamiseks järjest aktsiisimaksu tõstetud. Ometi näitavad Tervise Arengu Instituudi uuringud, et iga päev alkoholi tarbivate inimeste hulk Eestis on hoopis kasvanud.
Igasuguse riikliku maksu kehtestamisel tuleb teha kulutusi maksu kogumisele ja kontrollile. Maksu administreerimisega kaasneb suur halduskoormus nii riigile kui ka ettevõtjaile. Euroopa Komisjon avaldas 2014. aastal uuringu toidumaksude mõjust toiduainetetööstuse konkurentsivõimele, mis näitas, et toidumaksu arvestus ja järelevalve on nii kulukas, et võib loodetud tulu riigieelarvele minimeerida ja kahjustada toiduainetetööstuse konkurentsivõimet. Riikides, kus kehtestati toidumaks, asusid inimesed tegema sisseoste naaberriikidest.
Eesti tarbija võib usaldada oma toidutootjat ja olla kindel, et ka tulevikus pakuvad nad parimat toodangut, mis kohalikul turul müügil on. Neil on selleks aastakümnetepikkused traditsioonid, teadmised tarbijate eelistustest ning tipptasemel sisseseade, kus järgitakse kõiki standardeid ja reegleid, et tuua tarbijani ohutu ja maitsev toode. Suurtööstustes järgitakse toiduohutust ja hügieenireegleid palju rangemalt kui koduköögis ja väiketootjate juures. Tänu sellele on nende toodang hinnatud nii kodumaal kui ka väljaspool.
SIRJE POTISEPP, Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja
