Sügisesest külaskäigust Valga toidupanka jäi mulle eredalt meelde sealse koordinaatori Teresa Sale tõdemus, et lastetoetuste tuntav tõus 2015. aasta alguses tõi endaga kaasa selle, et Valgas vähenes toiduabi saavate laste arv 200 võrra. Seda oli väga hea kuulda. See näitas kujukalt, et riigi suund pakkuda lastega peredele täiendavat tuge on õige. Samas on nii Valgas kui ka mujal Eestis ikka veel puudustkannatavaid peresid ning kitsikuses kasvavaid lapsi, kes vajavad abi. Ehk toidupanga tänuväärne töö toidu jagamisel neile tuhandetele, kellel endil seda napib, on jätkuvalt äärmiselt oluline.
Toidupank põhineb vabatahtlike tööl
Pea kuus aastat tagasi asutatud Eesti Toidupank, mille missiooniks on vaesuse leevendamise kõrval võidelda ka toidukraami raiskamise vastu, on tänaseks oma haaret tublisti laiendanud ja tegutseb 19 linnas. Toidupank teeb koostööd mitme suure kaubandusketiga, et saada poodidelt toiduaineid, mille realiseerimisaeg on kohe lõppemas. Aastate jooksul on toidupangale oma õla alla pannud ka kümned omavalitsused, firmad, fondid ja asutused. Tähtsat rolli mängivad need head inimesed, kes annetavad kampaaniate ajal raskustes peredele supipurke, konserve ja maiustusi. Just jõulude eel olid punastes põlledes vabatahtlikud taas kauplustes annetusi kogumas.
Organisatsioon, mis põhineb eeskätt vabatahtlike tööl, seisab aga ise silmitsi mitmete raskuste ja takistustega. Üks neist on rahapuudus – tuleb ju maksta elektri, bensiini ja toiduladude üürimise eest ning tasuda ka riigimakse. Paraku tuleb tunnistada, et riigi abi toidupangale on jäänud heitlikuks ja sõltunud viimasel aastal ka sotsiaalkaitseministri eelistustest. On selge, et siin tuleb leida stabiilsem finantseerimine. Põhjust on koputada nii mõnegi omavalitsusjuhi südametunnistusele, sest meie omavalitsuste tahe toidupanka ja seega ka majandusraskustes peresid toetada on erinev.
Kauplused viskavad palju toitu ära
Samuti ei soosi tänane maksusüsteem kuidagi neid ettevõtjaid, kes tahavad toidupangaga koostööd teha. Näiteks saavad ettevõtjad mitmes Euroopa riigis tagasi käibemaksu, mis on makstud toidupangale annetatud toodetelt. Juba mõnda aega on päevakorral küsimus, kuidas muuta meie seadusandlust nii, et see soosiks taolist heategevust. Maksuseaduste parandamine on aga enamasti keeruline ja aeganõudev protsess.
Teine teemadering on seotud tõsiasjaga, et meie kauplused ja ka teised toidukäitlejad viskavad suurtes kogustes söögikraami ära. Ajal, kui hulk inimesi on tühja kõhuga, satub prügikastidesse sadu ja sadu kilosid veel igati kvaliteetset toitu. Vahel tehakse seda lihtsalt mugavusest, vahel ka liialt ülepingutatud toiduohutusnõuetest. On suur vahe, kas tootele on märgitud kuupäeva ette “kõlblik kuni” või hoopis “parem enne”. Viimase puhul on enamasti tegemist ohutu ja korraliku toiduainega. Seega tuleb otsida paindlikke lahendusi tagamaks, et toidu äraviskamine väheneks.
Riik peaks muutma seadust
Ja miks mitte võtta eeskujuks Prantsusmaa, kus võeti kevadel vastu seadus, mis keelab supermarketitel toidu äraviskamise. Alates 2016. aastast on sealsed kaubandusketid kohustatud annetama tähtaja ületanud toidu kas heategevuseks, loomatoiduks või kompostiks. Iga kauplus, kus on pinda üle 400 ruutmeetri, on kohustatud sõlmima lepingu, et annetab toidukraami heategevuseks. Prantsusmaa valitsus töötab selle nimel, et vähendada toidukadu 2025. aastaks poole võrra.
Toidupanga toetamine on eeskätt poliitikute kohus. Aga igaüks meist, kel rahakott lubab ja süda on õige koha peal, saab aidata. Pingutagem siis selle nimel, et toitu, mida jagada, oleks rohkem ning et tõelised abivajajad ei tunneks nälga ega toituks vaid makaronidest. Loodan, et lähitulevikus on meil vähem perekondi, kus toidust puudu on, ja et kõik lapsed sööksid täisväärtuslikku toitu. Ennekõike peavad seda eesmärki toetama riigi sammud nii pere- kui palgapoliitika vallas. Kindlasti pakub peredele tuge see, et lähiaastatel kerkib lastetoetus 60 euroni ning riik hakkab 2017. aasta suvest maksma kolme- ja enamalapselistele peredele täiendavat 200 euro suurust toetust.
KALVI KÕVA, riigikogu liige, SDE
