Statistikaameti andmetel tõusis ostukorvi maksumus novembris tarbijahinnaindeksi järgi 0,3 protsenti, olles 5,3 protsenti kõrgem kui aasta tagasi.
Tänavu on hinnatõusu põhjustanud eelkõige administratiivsed maksumuudatused ja toiduainete hind. Toidutoorme hindade heitlikkus maailmaturul jätkub ning novembris panustasid Eesti inflatsiooni märkimisväärselt teraviljatoodete hinnad. Praegune toormehindade tase ei õigusta, miks osa toidukaupade tarbijahinnad peaksid olema kõrgemad võrreldes 2008. aastaga. Seega võib toiduainete hinnatõususurve Eestis leeveneda.
Koos hindade tõusuga maailmaturul ning ekspordimahu suurenemisega kasvas sisekaubanduse majandusnäitajate andmetel 2010. aasta kolmandas kvartalis mullusega võrreldes ka kaubanduslik marginaal. See võimendas toidutoorme kallinemise ülekandumist tarbijahindadesse. Kui mullu kolmandas kvartalis oli toidukaupade, jookide ja tubakatoodete hulgimüügi keskmine kaubanduslik marginaal 14 protsenti, siis nüüd oli see 2 protsendipunkti võrra kõrgem. Kõrgem juurdehindlus aitas tõsta kasumit, mis kujunes kolmandas kvartalis hulgimüüjate jaoks üheks suuremaks läbi aegade. Toiduainete kiirem inflatsioon on ajutine. Tuginedes aastate 2006-2008 kogemusele, ei saa välistada, et toidutoorme hinnatõusust ajendatud Eesti tarbijahindade väga järsule kallinemisele järgneb nende odavnemine.
Jättes toiduained ja energia kõrvale, on inflatsioon ülejäänud osas ostukorvist vaoshoitud, aastatagusega võrreldes 0,9 protsenti. Tööturg on aasta alguse madalseisust küll pisut kosunud ning üldine majandusaktiivsus tõusnud, kuid see ei võimalda hindade kergekäelist tõstmist.
Eesti Pank avaldab uuendatud inflatsiooniprognoosi detsembri teisel poolel.
i
MARTIN LINDPERE, Eesti Panga ökonomist
