Viimase aastaga enam kui 12 protsendi võrra kallinenud toit paneb madalama sissetulekuga pered raskesse olukorda, sundides neid hoolikalt oma kulutuste üle arvestust pidama ning valima kauplusi, kus igapäevaseid sisseoste teha.
Swedbank’i Eraisikute Rahaasjade Teabekeskuse viimase uuringu kohaselt on euro käibeletuleku järel muutunud paljude madalama sissetulekuga perede tarbimisharjumused – on hakatud senisest veelgi enam hindu jälgima, seatud endile kululimiidid ja varasemast rohkem inimesi peab arvestust igapäevaste kulude üle. Lisaks uuele rahavääringule sunnib madalama sissetulekuga peresid täpset kuluarvestust pidama üha kallinev toidukraam. Teabekeskus võrdles toidukaupade hindu Tallinnas supermarketites aprillikuu seisuga, võttes aluseks statistikaameti poolt määratletud ühe inimese minimaalse toidukorvi. Toidukorvi maksumuse arvutamiseks on koostatud näidismenüü, mille väljatöötamisel jälgiti, et see vastaks eestlaste toitumistavadele, tagaks piisava varustatuse toit- ja mineraalainete ning vitamiinidega, et vältida väheväärtusliku toidu kahjustavat mõju tervisele.
Ühe inimese minimaalne kuu toiduports maksis statistikameti andmetel 2009. aastal 1178 krooni ehk 75,29 eurot ja 2010. aastal 77,58 eurot. Kokkuvõttes võib Tallinnas kaupluste hindu võrreldes öelda, et riigi poolt soovitatud eelarve piiresse on võimalik selle menüüga ära mahtuda, kui sooritada ostud säästukaupluses või käia erinevates poodides ja ka turul kauba järel, otsides soodsamaid pakkumisi. Kui aga soovitakse osta kõik kaubad ühest ja samast poest, mis pole Säästumarket, pole paraku võimalik sellistesse rahalistesse piiridesse mahtuda.
Veelgi keerulisem on olukord väikelinnades ja maapiirkondades, kus napib valikuvõimalusi ja väikepoodidel pole võimalik pakkuda odavkettide hinnataset.
Sooduspoe suurim miinus on piiratud valik, mis muudab tervisliku ja mitmekülgse toidukorvi soetamise keerulisemaks, kuid palju soodsam hinnatase võimaldab kahtlemata raha säästa. Värsket kala ja liha soovitan minna otsima aga hoopis turule või spetsiaalsesse poodi.
Täna veel vähe levinud alternatiivina soovitan kaaluda sisseostude sooritamist osaliselt interneti vahendusel. Veebis on mitmeid mahekaupa või ka lihtsalt Eesti taludes ja muude väiketootjate poolt toodetud kaupu pakkuvaid portaale, näiteks maakaup.ee, targurpidilavka.wordpress.com ja teised. Lisaks talutoidule ja mahepõllunduse saadustele on aga veebi vahendusel võimalik teha ka tavapäraseid supermarketioste. Näiteks portaal netimarket.ee pakub osasid kaupu enamikust supermarketitest soodsamalt. Paraku on kaupade toimetamine maapiirkondadesse või väikelinnadesse nende ja teiste sarnaste portaalide puhul sageli kas kallis või ei pakuta seda teenust üldse.
Ehkki analüütikud ootavad toiduhindade ülikiire kasvu pidurdumist, võib arvata, et toidukaupade kallinemine on Eestis siiski mõnda aega omajagu kiirem palkade taastumisest või kerkimisest. Seega on mõistlik oma oste planeerides kulutusi jälgida ning seada limiidid ka igapäevaste toiduostude osas.
i
PIRET SUITSU, Swedbank’i eraisikute rahaasjade teabekeskuse juhataja
