Mittetulundusühingu “Igale lapsele pere” kodulehelt leiab ühe hoolduspere ema vestluse oma vastse nelja-aastase lapsega:
Laps ütleb: “Emme, siit läheb tee lastekodusse, on ju.”
Ema: “Just.”
Laps: “Aga mina ei ela enam lastekodus.”
Ema: “Sina ei ela ja see polegi oluline. Aga kui sa tahad, siis sa võid muidugi sellest rääkida.”
Laps: “Ei taha. Aga tead, emme… teised lapsed elavad ikka veel lastekodus.”
On enesestmõistetav teadmine, et perekond on lapse jaoks sobivaim kasvukeskkond. Samuti pole saladus see, et meie ühiskonnas on ka selliseid peresid ja emasid-isasid, kes ei tule ise oma lapse või laste kasvatamisega toime. Taolistel kurbadel juhtumitel suunatakse lapsed asendushooldusele. Eesti riik on tegelenud aktiivselt asenduskoduteenuse arendamisega ehk lastekodude seisu parandamisega. Enamik riiklikke asenduskodusid on renoveeritud ja kõik uued asenduskodud on ehitatud või ehitatakse peremajadeks, et lapsed tunneksid end võimalikult turvaliselt, et nad oleksid ümbritsetud hoole ja tähelepanuga. Arvestatav osa oma bioloogilistest vanematest lahutatud lastest sirgub täna hooldusperes või on mõne perekonna juures eestkostel, kus neile peaks veelgi rohkem hoolt ja armastust jaguma. See on igati kooskõlas eesmärgiga suurendada perepõhise hoolduse osatähtsust asendushoolduses. Asenduskodud teevad meil väga tublit ja kiiduväärset tööd, aga reeglina on peres kasvamine laste jaoks parim variant.
On ajale jalgu jäänud
Eestkostel või perekonnas hooldamisel olevale lapsele on ette nähtud igakuine riiklik toetus, mis katab teatud ulatuses lapse ülalpidamiskulud. Aastaid on vastavaks summaks olnud 191 eurot ja 80 senti, mis hakkas selgelt ajale jalgu jääma.
On tänuväärne, et sotsiaalminister Helmen Kütt suutis valitsuses seista selle eest, et hooldusperede pühendunud tööd rohkem väärtustataks. Peatselt jõuavad riigikogus lõpphääletusele peretoetuse seaduse muudatused, mille alusel maksab riik 1. jaanuarist igale eestkostel või hooldamisel olevale lapsele 240 euro suurust toetust.
See laiema poliitilise konsensuse leidnud samm puudutab umbes 2000 last ja nõuab tuleva aasta riigieelarvest 1,2 miljonit lisaeurot. Kindlasti on tegu olulise abiga peredele, kes jagavad armastust, toetust, juhatust ja julgustust lastele, kes oma vanematelt vajalikku hoolt ja kaitset ei saanud. Minister avaldas parlamendi ees lootust, et see muudatus aitab kaasa sellele, et osa lapsi ei satugi enam asenduskodusse, vaid leiavad kohe pere, kes nad kasvatada võtab.
Hooldusperesid tuleb toetada
Kindlasti peavad palju üle elanud lapsed saama vajadusel logopeedi, psühholoogi, psühhiaatri või mõne muu spetsialisti abi. Samuti on oluline, et nii hooldus-, eestkoste- kui lapsendajaperedele töötatakse välja mitmeid teenuseid hõlmav tugisüsteem.
Mõistagi koolitatakse ja valmistatakse hooldusperesid ka praegu enne lepingu sõlmimist ette. Aga pärast on nad omapäi. On hea, kui nad hakkama saavad, kuid vahel annab pere alla ja suunab lapse tagasi asenduskodusse. Taas keskkonda vahetava lapse turvatunne saab uue löögi…
Psühholoogid on uurinud lapsi, kes on varajases lapsepõlves jäänud ilma kiindumussuhtest, mis mõjutab kogu lapse järgnevat arengut. Kiindumussuhte häire võib avalduda ennastkahjustava ja agressiivse käitumisena, aga ka apaatsusena. Selle häire ennetamine on eriti oluline kuni kolmeaastaste laste puhul, keda tuleks lubada ainult perehooldusele. Väikelapsed peavad olema kindlas turvalises keskkonnas ja kindla inimese või inimeste juures.
Iga laps väärib perekonda
Hoolduspered on seisnud silmitsi olukorraga, kus perre saabub laps, kes ei luba ennast puudutada, rääkimata kallistamisest. Tavalise hea sõnaga ei ole võimalik seda ravida. On välja töötatud spetsiaalsed teraapiad selleks, et lapsed tuleksid oma emotsioonidega toime ja tunneksid end täisväärtuslikena. Seega on peredele materiaalsele abi kõrval hädavajalik ka psühholoogiline toetus, et lahendada probleemseid olukordi.
Täna on siin appi tulnud mittetulundusühingud, kes on hooldusperesid nii nõu kui jõuga toetanud. Eesmärgiks olgu, et iga Eestimaal elav laps saaks parima võimaliku keskkonna kasvamiseks, milleks on ja jääb perekond. Üks inglise vanasõna ütleb, et lapse kasvatamiseks on tarvis tervet küla. Iga laps on väärtus ja iga laps on oluline. Iga laps väärib perekonda.
i
