Sport on eestlastele alati meeldinud ja isegi kõige rahulikuma loomuga kaasmaalane elab teleri ees kaasa, kui Ott Tänak taas rallit sõidab või meie kergejõustiklased maailmas säravad. Tihtilugu see kõik just ralli, tennise ja kergejõustikuga piirdubki. Eestlaste meeltesse pole veel süüvinud sellised spordialad nagu kiiruisutamine või freestyle-suusatamine, mille kõige ilmekamaks näiteks on Kelly Sildaru, kes suudab edukalt oma seni võidetud tiitleid kaitsta.
Ka Saskia Alusalu ja Marten Liivi teened Eesti spordi ees tunduvad justkui unustusse vajuvat ja kerkivad päevakorda alles siis, kui sõlmitakse uus sponsorleping või võidetakse medal. Ent sama kiirelt, nagu uudised tekivad, kaovad need muu müra sisse lihtsalt ära, sportlased väärivad aga palju enamat.
Ometigi teevad Alusalu, Liiv ja Sildaru Eesti spordis ilma aladel, millest eestlased varem isegi unistada ei osanud. Kuid sellest ei piisa, et sponsorite embleemidele spordiriietel enam kohta ei jaguks, hoopis vastupidi: tuleb kurja vaeva näha, et kogu vajaminev raha kokku saada, et tagada endale kvaliteetsed treeningud, füsioteraapia, treenerid.
On kurb, et sportlased peavad kahest kehvemast valikust üritama teha parimat, kombineerima erinevaid võimalusi ja lootma kokkuvõttes sellele, et äkki saab halvimast kuidagi parima võluda. On ka kurb, et kodumaakond Saskiat vaid tagasihoidlikult toetab ja tema arengule piisavalt kaasa ei ela, sest kes teine kui oma kodu peaks meie sportlastele kõigest väest tuge pakkuma ja kaasa elama. Aitame Eesti noored sportlased taas areenile ja toetame neid rohkem kui pelgalt ühe uudisega. Nemad on meie spordi tulevik.
