Jõgeval möödunud reedel ja laupäeval Alo Mattiiseni muusikapäevade raames toimunud üleriigilisel noorte vokaalansamblite konkursil on tipus päris kitsaks läinud, tunnistasid juhendajad ja žüriiliikmed.
“Tippude tase ühtlustub ja kava koostamise osas on lauljate ja juhendajate maitse tunduvalt paremaks läinud,” kiitis Raul Talmar. “Siin, Jõgeval kaks päeva koos olles saab teistele noortele lauljatele selgeks, et ka peapreemia saajad pole n-ö UFOlt maha astunud, vaid on tavalised noored inimesed, kelle tasemele on võimalik neilgi jõuda. Ja see paneb pingutama.”
“Ka nooremad olid loomulikult tublid, aga see “paugutamine”, mis gümnaasiumiealiste vanuserühmas lahti läks, oli heas mõttes hirmutav,” lisas Thea Paluoja. “Tipuosas on rebimine tõesti tihedaks läinud.”
Kui mitme muu konkursi žüriis on Thea varemgi olnud, siis Alo-päevade Suures Kõrvas tegi ta kaasa esimest korda. See-eest on ta siinsel konkursil ikka kohal olnud juhendajana.
“Žüriilaua taga on muidugi mugavam, sest seal on, kuhu küünarnukke toetada, aga käed lähevad ansambleid kuulates ikka higiseks. Oleme ju kõigi juhendajatega koos mitu puuda soola ära söönud ja ükteise tegemistega läbi-lõhki kursis. Kuidas ma siis kaasa ei ela, kui nende lapsed esinevad!”
Rollimuutusi on läbi teinud teisedki pikaajalised Mattiiseni päevadel käijad. Erahuvialakooli Meero Muusik üks õpetajaid Mirjam Dede harrastas koolipõlves ansamblilaulu Türil ja käis viiel-kuuel aastal ka Mattiiseni päevade konkursil. Nüüd oli ta teist aastat kohal juhendajana. Lisaks sellele laulab Mirjam koos oma venna Mikk Dede ning Kadri Vooranna, Maria Väli, Arno Tamme ja Aare Külamaga ansamblis Estonian Voices, kelle plaat “Ole hea” tunnistati Eesti mulluseks parimaks džässiplaadiks.
“Kõik meie ansambli kuus lauljat on kas ansambli koosseisus või juhendajana Alo Mattiiseni muusikapäevadel käinud,” tõdes Mirjam. “Siinse sündmuse fenomen see, et lauljatest ja juhendajatest moodustub ühtne pere. Lauljad saavad omavahel sõpradeks, juhendajad saavad jälgida üksteise tegemisi ja õpilaste käekäiku. Tõeliselt saavad siinsest sündmusest osa muidugi ainult need, kes maldavad siin olla kaks päeva. Mul on kahju neist, kes ainult oma esinemise ajaks kohale tulevad. Nad ei tea, millest nad ilma jäävad.”
Tõepoolest: Jõgeva põhikooli Rohu tänava õppehoone on vokaalansamblite konkursi ajal kogu aeg, mitte ainult konkursikontsertide ajal rõõmsat elevust ja head muusikat täis. Nii suure hulga noorte musikaalsete inimeste koos olles on vaja ainult väikest sädet, et sünniks mingi spontaanne kooslus ja läheks fantaasiarikkaks improviseerimiseks.
Unustatud laulud
Tänavu kandusid Alo Mattiiseni muusikapäevade sündmused korraks ka Rohu tänava koolimaja seinte vahelt välja. Reede õhtul toimus nimelt Jõgeva kultuurikeskuses Alo Mattiiseni laulude konkurss, millel astusid üles erahuvialakooli Meero Muusik tütarlasteansambel, Türi kultuurikeskuse segaansambel Kultra, Tallinna 21. kooli tütarlaste ansambel Giusto, Jõgeva põhikooli neidudekoor ja segakoor K.O.O.R. Viimase esituses kõlas mitu Alo Mattiiseni laulu maailma esiettekandes. Alo ema Helmi Mattiisen oli andnud aastaid tagasi peotäie Alo poolt kompositsiooniõpingute ajal kirjutatud koorilaulude noote Alo Mattiiseni muusikapäevade peakorraldaja Maret Oja kätte. Tema andis need edasi dirigent Raul Talmarile, kes need nüüd koos segakooriga K.O.O.R selgeks õppis. Enamik laule olid kirjutatud Hando Runneli, üks ka Doris Kareva tekstile. Lihtne materjal see polnud, ent K.O.O.R. ongi moodustatud kogenud lauljatest, kellel huvi ja tahtmist natuke keerulisemat repertuaari laulda.
“Täna ette kantud lauludest on uusim kirjutatud 1983. aasta veebruaris,” ütles Raul Talmar. “Viis isamaalaulu ja teised Alo Mattiiseni tuntumad teosed olid siis veel loomata, aga helilooja Mattiisen oli juba sündinud. Seda tõestavad need laulud. Kavatseme need ka linti laulda: siis seisavad need Eesti Rahvusringhäälingu fonoteegis alles.”
“Kui täna oli Alo laulude kontserdil veel vähe esinejaid, siis tuleval aastal, kui tähistame 55 aasta möödumist Alo sünnist ja 20 aasta möödumist tema surmast ning peame kahekümnendat vokaalansamblite konkurssi, on neid kindlasti rohkem,” ütles Maret Oja.
Alo Mattiiseni laulude kontserti ajendaski teda korraldama helilooja omaaege pettumus selles, et laiem avalikkus tundis teda eelkõige isamaalaulude järgi, ehkki tema looming oli tegelikult palju mahukam ja mitmekesisem.
Aloga muusikaakadeemias ühel kursusel õppinud ja tihedalt lävinud Maret Oja kõneles sel kontserdil noortele pikemalt Alo Mattiiseni isiksusest ja loomelaadist ning saal kuulas teda nagu üksainus suur kõrv. Võib-olla tundsid nemadki, et sõpradega koos olemise ja ansamblilaulust vaimustumise kõrval peaksid nad natuke rohkem mõtlema mehele, kes Jõgeva muusikapäevadele nime on andnud.
XIX Alo Mattiiseni muusikapäevade üleriigilise vokaalansamblite konkursi paremad
Parim 4.-5. kl ansambel – Viljandi muusikakooli tütarlasteansambel Viva La Musica III (juhendaja Hedi-Kai Pai)
Parim 6.-7. kl ansambel – Tallinna 21. kooli tütarlasteansambel Üheksa Kuuendikku (Ene Uibo)
Parim 8.-9 kl ansambel – Tallinna 21. kooli tütarlasteansambel Giusto (Ene Uibo)
Parim 10.-12. kl segaansambel – Viljandi muusikakooli segaansambel Viva La Musica I (Hedi-Kai Pai
Parim 10.-12. kl meesansambel – Türi kultuurikeskuse meesansambel Poissmehed (Tea Saar)
Parim 10.-12. kl neidudeansambel – Viljandi muusikakooli neidudeansambel Viva La Musica II (Hedi-Kai Pai)
Parim kuni 26-aastaste ansambel – Kuressaare gümnaasiumi huvikooli Inspira segaansambel Järellainetus
PEAPREEMIA – Räpina ja Põlva muusikakooli neidudeansambel Gram Of Fun (Margot Suur ja Riivo Jõgi)
RIINA MÄGI
