Selle eesmärgini jõudmist soodustavad nii Eesti riigi kui ka Euroopa Liidu poolsed kalandusalased toetused. Kalanduse arvestataval tasemel toetamine pidanuks algama aga juba mitu aastat tagasi, mis aidanuks ära hoida kalanduse mahajäämuse teistest majandusharudest.
Konverentsile olid kutsutud esinema tipp-poliitikud ja kalandusvaldkonna silmapaistvad asjatundjad. Avakõne pidas president Arnold Rüütel. Ettekannetega esinesid Euroopa Liidu kalanduse ja merenduse volinik Joe Borg, põllumajandusminister Ester Tuiksoo, keskkonnamnister Villu Reiljan, Eesti Kalurite Liidu juhatuse esimees Andres Varik, Eesti Kalakasvatajate Liidu esimees Sivar Irval ja teised.
Kalurid töötavad alakoormusega
Täna peab Eestis kalandust oma tegevusalaks 3000 inimest. Läänemerel on 81 avamere ja 50 rannalähedase traalpüügi laeva. Sisevetel on kutseliste kalurite kasutuses üle 300 paadi.
Viimasel aastakümnel on Eesti kalamajandus sõltunud suuresti liberaalsest turumajandusest. Sisevete ja rannakalurite arv kahekordistus, ühtlasi hakkasid kalavarud vähenema. Arvestades praegusi kalavarusid, töötavad ligi pooled kalurid ja laevad tänase seisuga alakoormusega. Et senine riigipoolne toetus kaluritele on nullilähedane, on kalurite majanduslik olukord veelgi problemaatilisem. Väljendusrikkalt ja emotsionaalselt juhtis sellele probleemile tähelepanu Andres Varik. Minister Ester Tuiksoo märkis kalandussektori alarahastamise põhjuseks seda, et eelmised valitsuskoalitsioonid on kalanduspoliitikaga tegelenud ebapiisavalt. Eelmise peaministri ettepanekul vähendati esialgselt kalandussektorile ette nähtud riikliku arengukava vahendeid, mis olid mõeldud püügivahendite vastavusse viimiseks püügivõimalustega.
Nii on põhjust öelda, et kalandussektor on toetanud 100 miljoni krooniga haridus- ja sotsiaalsfääri, sest sinna see raha ümberjagamise järel jõudis.
Toetamisega on siiski alustatud
Möödunud aastal avanesid kalanduse rahastamiseks siiski teatud võimalused. Aastal 2004 võeti vastu Eesti riiklik arengukava, mis sisaldab kalanduse prioriteete aastani 2007.
Tänaseks on kalanduse toetamiseks ellu viidud järgmised meetmed, mis hõlmavad kalalaevastiku moderniseerimist ja uuendamist, kala ja vesiviljelussaaduste töötlemisse investeerimist, kalasadamate moderniseerimist, sisevete kalanduse arendamist. Tänavu käivituvad veel kolm meedet, milleks on kalalaevastiku püügivõimaluste reguleerimine, kalanduse restruktureerimisega kaasnevad sotsiaalsed meetmed ja uute turgude leidmise meede.
Uute turgude leidmine on majanduslikult äärmiselt tähtis, sest mõjutab kogu kalandussektori sissetulekut. Mõtlema peab sellelegi, et meie siseturul on kala tarbimine ühe mereriigi kohta äärmiselt madal.
Euroopa Liidu kalandus- ja merendusvolinik Joe Borg tutvustas uusi võimalusi, mida pakub kaluritele toetuse saamiseks Euroopa Kalandusfond. Vastavate toetuste saamiseks on vaja põhjalikku tööd.
On tarvis koostada Eesti kalanduse strateegia ja kalanduse arengukava, lähtudes Euroopa Liidu kalanduspoliitikast. Sellise arengukava vajadusest olen korduvalt rääkinud Peipsi Kalurite Ühingu koosolekutel, Eesti Kalurite Liidu nõupidamistel, kohtumistel riigi- ja ühiskonnategelastega jne.
Asjatundjad vaevad põhjalikult, keda toetada. Põhimõtteliselt on aga toetuste saamiseks võrdsed võimalused kõigil kalandusettevõtetel, tegelegu nad kutselise kalapüügiga siis merel, Peipsil, Võrtsjärvel või mõnel väiksemal siseveekogul, näiteks Jõgevamaal Vooremaa järvedel
Kalandus ja turism käsikäes
Kalanduse arengut stimuleeriks koostöö teiste majandusharudega. Kalurid elavad omalaadse looduse ja kultuuripärandiga piirkondades, mistõttu kalanduse ja turismi käsikäes arendamine peaks olema perspektiivikas. Peipsi kalandusfirmad on turismimajanduse edendamiseks juba mõndagi ette võtnud. Kasepääl on avatud toitlustusettevõte, kus pakutakse kalaroogi. Kasepääl vallapäeval oli lemmikroaks kohalike kokkade keedetud kalaseljanka. Piknikukorvides, mida maavanem Aivar Kokk kingib Jõgevamaale saabunud kõrgetele külalistele, on ka Peipsist püütud kala. Peipsi Kalurite Ühingu ja Lohusuu vallavalitsuse koostöös on muutunud traditsiooniks kalalaatade korraldamine.
Kogu Eestis teatakse oma ala professionaali, Härjanurme kalakasvatajat Aarne Liivi. Eesti majanduses oleks mänguruumi veel paljudele kalakasvatajale.
Eesti Kalakasvatajate Liidu esimees Sivar Irval rääkis, et Eestis tarbitakse vaid 2000 tonni punast kala aastas, kohapeal kasvatatakse sellest kõigest 500 tonni. Kolm neljandiku Eestis tarbitavast punasest kalast on imporditud peamiselt Norrast, samuti Soomest ja Taanist.
Kalandus on üks osa Eestimaa maaelust koos oma traditsioonide ning elulaadi ja kõige muuga, mis väärtustab seda tegevusala. Tipptasemel organiseeritud konverents andis uut julgust selle valdkonna edendamiseks. Eesti kalur peab tundma end võrdselt teiste Euroopa Liidu liikmesriikide kaluritega.
PRIIT SAKSING,
Eesti Kalurite Liidu juhatuse liige
